(Arvutimaailm 2/11)

Samsungi vee- ja põrutuskindel telefon B2710 ei tekitaks välimuse poolest mingit märkimisväärset vaimustust, kui see oleks teiste Sonimi vastupidavate telefonidega samas hinnaklassis. Kuid olles ca 133 euro eest kukkumiskindel, uppumiskindel, kiire andmeside ja GPSiga, on tegu küllalt kindlalt ühe parima hinna-kvaliteedi suhtega.

Algul oli väike kahtlus telefoni füüsilistes võimetes, aga ajapiku see ununes. Kasvõi näiteks sellepärast, et mudaseks saades on kõige mugavam telefon kohe ära pesta. Ma ei suutnud seda ka ära uputada või puruks kukutada. Sügavkülmas ära külmutada oleks ka tahtnud, aga seda ei tihanud, kuigi Youtube´ist leiab ka selle kohta tõestusvideoid.

Samsung Electronics uuris, mida Baltimaade inimesed oma nutitelefonidega teevad ja selgus, et peamiselt kasutavad eestlased nutitelefone lisaks helistamisele ja sõnumite saatmisele ka internetis surfamiseks.

Kolmandik nutifonide kasutajatest loeb telefoni teel e-posti, saadab e-kirju ning kuulab muusikat peaaegu aeg iga päev. Viiendik nutikate telefonide kasutajatest teevad igapäevaselt telefoniga pilte ning veedavad aega sotsiaalvõrgustikes. Võrreldes lätlaste ja leedulastega vaatavad eestlased nutitelefoni abil enam videoid.

Parimate tuleviku telekommunikatsiooniteenuse lahenduste leidmiseks korraldatud konkursile laekunud 27 võistlustöö seast tunnistati parimaks Ilmar Kurvitsa töö „Healthconnect“, mis lihtsustab mobiilse rakenduse näol käsimüügiravimite ja neisse puutuva info leidmist ning ravimite ostmist.

Grand Prix vääriliseks peetud „Healthconnect“ on põhimõtteliselt m-apteek, mis aitab huvilisel leida nii lähimat apteeki kui ka vajalikku ravimit ning saada infot ravimi omaduste ja hinna kohta. Rakendust on võimalik kasutada mobiilse makse teostamiseks ning edasiarenduse korral ka spetsialistiga ühenduse saamiseks, et nõu küsida. Riikidel oleks võimalik antud rakenduse abil näiteks kriisiolukordades ja –piirkondades ravimiinfot jagada.

Nagu selgub Baltimaades läbi viidud mobiilikasutajate uuringust, on nüüd igal viiendal mobiilikasutajal Eestis taskus nutitelefon.

Uuringu viis maikuus läbi Samsung Electronics ja küsitles igas riigis rohkem kui tuhandet inimest, et kaardistada nutitelefonide kasutajate eelistusi. Tulemuste kohaselt on kõige enam nutitelefonide kasutajaid Leedus - 28 protsenti, seejärel Eestis - 21 protsenti ning viimasel kohal on Läti 15 protsendiga.

Uuringu tulemuste põhjal on Eesti nutitelefoni kasutaja keskmisest suurema sissetulekuga ning vanem kui 25 eluaastat. 58 protsenti siinsetest nutitelefonide kasutajatest on naised.

(Arvutimaailm 4/11)

? Kui Windows Mobile oli üsna marginaalne platvorm mobiilimaailmas, siis kas ja kuidas arendada rakendusi täiesti uue hingamise saanud Windows Phone 7 platvormil?

! Tuleb välja, et Windows Phone 7 rakenduse arendamine on paljuski lihtsam, kui mõnele populaarsemale platvormile. Vähem on killustamist seadmete vahel, rohkem nõudeid kvaliteedile.

2011. aasta esimese kolme kuuga müüdi maailmas 428 miljonit mobiilset seadet, mis on 19 protsenti rohkem kui aasta tagasi, teatas uuringufirma Gartner. Nokia on küll endiselt turuliider, kuid kaotas turuosa üsna kiiresti. Suurimad tõusjad olid Apple, Samsung ja HTC.

Nutitelefonid moodustasid müüdud seadmetest 23,6 protsenti ja see tähendab, et nende kasv on 85 protsenti võrreldes aastatagusega.

Nutitelefonidele on tekkinud rakendused, mille laiema levikuga on vaid aja küsimus, millal mobiilioperaatorid kas need ära keelavad või on sunnitud kõneminuti tasustamisest loobuma.

Need rakendused kasutavad kontaktiraamatus olevatele inimestele helistamiseks andmesidet. Kui helistaja ja kõne vastuvõtja mõlemad kasutavad sama rakendust, siis kuskil registreerimata, salasõnu sisestamata ja sisse logimata tehakse nendevaheline kõne üle WiFi või 3G andmeside, operaatorile jääb vaid see raha, mis küsitakse andmeside eest (mis tavaliselt kipub olema kuumaksupõhine).

Arvutimaailm uuris kolme rakendust: Viberit, Voxtrotti ja Tangot.

EMT kattis esimese mobiilsideoperaatorina 3,5G võrguga kogu oma leviala Eestis, tuues kõikjale kiire mobiilse interneti. Linnapiirkondades pakutakse 3,5G internetti 2100 MHz sagedusel tehnoloogiaga, maapiirkondades aga laiema leviga UMTS900 tehnoloogiaga. Maakonnakeskustes loodab EMT selle aasta lõpuks valmis saada 4G levialad. 

Androidiga telefonile on autonavigaatoreid juba päris palju, aga tasuta ei taha keegi selliseid asju väga pakkuda. Kaarditegijad küsivad ju raha. Nüüd, kus Android Marketist ka meie kauges maanurgas rakendusi osta saab, võib juba otsinguga leida ka terve hulga autonavide tarkvarasid, mis mobiilist täisverelise autonavigaatori teevad. Google´il endal on küll Navigation, mis nendes maades, kus kasutada tohib, juba navigaatorite turgu veidi kõigutanud on, aga meie maa veel navigationi piirkondade hulka lähiajal kuuluma ilmselt ei hakka.

Siin on need navigatsioonitarkvarad, mis lubavad end osta ka Eesti kontoga. Ühtegi pole seni liikluses järele proovinud (v.a Copilot ja Wisepilot aasta tagasi, kui kaardid veel üsna puudulikud olid), aga peagi tulevad ka värsked testid juurde.