Turvalisus

Arvutiturvalisus ja muud turvateemad IT vallast. [Turvateema RSS]


FLASH´i tapmine

Foto: (CC) Steve Buissinne / Pixabay

Infoturblased on tavaliselt rahulik rahvas, suuri ja vägevaid sõnu ei loobita, tehakse rahulikult oma tööd. Kuid viimase nädala jooksul on küberkaitsjate leksikoni siginenud sõna “tapmine”. Tapetav ei ole siiski inimene, vaid kõigest programm, või kui väga täpne olla, siis isegi ühe teatava firma teatav tehnoloogia. Päris mitmed nimekad infoturblased on nimelt leidnud, et turvakaalutlustel tuleb ära tappa brauserites elutsev Flash tehnoloogia.

VIDEO: vaata, mis juhtub mobiiliakuga, kui seda haamriga toksida või noaga surkida

Plahvatavatest mobiiliakudest on aeg-ajalt ikka uudistesse ja Youtube´i videosid sattunud, kuid miks nad plahvatavad? Ja kas plahvatama võib ka ise kogemata mõne mobiiliaku panna?

Selgub, et leekidesse lahvatav mobiiliaku on vaid mõne löögi kaugusel. Haamri- või noalöögi. Nii käitub mobiiliaku, kui seda natuke noaga surkida.

Kaspersky psühholoogid soovitavad: kuidas aidata küberkiusamise ohvrit

Internet on ideaalne koht küberkiusamiseks: kiusaja jääb varju, kiusatav on aga alati kättesaadav. Küberturvalisuse firma Kaspersky psühholoogid annavad nõu, mida teha.

Küberkiusamine, mille all mõistetakse tagakiusamist ja alandamist internetis, on muutunud üsna tõsiseks probleemiks: iga neljas laps vanuses 12 kuni 17 aastat on selle nähtusega ühes või teises vormis* kokku puutunud. Kiusu tagajärjed võivad olla üsna tõsised: eraldumine, õpitulemuste halvenemine, depressioon, agressiivsus või isegi enesevigastamise katsed. Kiusamise tagajärgedega võitlemisel on abiks õigeaegne vanemate toetus ja asjast rääkimine. Kaspersky Lab püüdleb selle poole, et rohkem vanemaid teaks, kuidas märgata esimesi küberkiusamise märke ja kuidas probleemile reageerida.

Ilm läks soojaks ja äike on kohe tulemas - mida teha, et koduelektroonika maha ei põleks?

Kuna koos suviste ilmadega algab ka äikeseperiood (esimene äike ilmselt juba sel pühapäeval), on sobiv aeg meelde tuletada soovitused, kuidas oma koduelektroonikat pikselöögi eest kaitsta. Nõu annab Eesti Telekom. Jaga seda eriti nendega, kes elavad maapiirkondades ja saavad oma särtsu õhuliinidest. Kuid ka linnas pole äikesekahjustused välistatud.

Kodused elektroonikaseadmed nagu teler, arvuti, digiboks, ruuter või isegi pesumasin on väga tundlikud äikesest tingitud ülepinge suhtes ning äikesetorm võib need seadmed üsna kergelt rivist välja lüüa. Seejuures ei ohusta seadmeid pelgalt äikese otsetabamus, vaid saatuslikuks võib saada ka pikselöök, mis tabab elektri- või telefoniliine paari kilomeetri kaugusel kodust.

Vaata nüüd ühest kohast, mida Google sinu kohta teab ja kui turvaliselt oled Internetis

Pole enam eriline saladus, et Google teab mõnikord meist rohkemgi, kui me ise. Mõned päevad tagasi teatas Google uuest kohast My Account, kus tehnoloogiahiid lahkelt ka sulle neid teadmisi jagab. Lisaks võib kontrollida, kui turvaliselt sa Internetis oled ja kas sisselogimine ja seaded on ikka hästi paika pandud.

My Account on lihtsal meeldejääval aadressil - http://myaccount.google.com/.

Google sulges kaardivandaalide tõttu Map Makeri kaarditäiendamise teenuse

Hiljuti lahvatanud Mapgate ehk Google Mapsi kaardiskandaal teatud kaubamärki solvava täiendusega viis nüüd selleni, et Google otsustas Map Makeri teenuse teadmata ajaks sulgeda, kuni kaardivandaalide vastu parem lahendus on leitud. Järgmine teade uute tähtaegade ja arengute kohta lubati avaldada 27. mail.

Eilsest kinni läinud teenuses ei saa vabatahtlikud kaarditäiendajad enam midagi lisada. Pooleli jäänud asjad jäävad kinnitust ootama ja uusi täiendusi teeb vaid Google ise.

Linxtelecom sai infoturvalisuse ja kvaliteedijuhtimise sertifikaadid

Linxtelecom sai esimese serverimajutuse teenusepakkujana Eestis infoturvalisuse (ISO27001) ja kvaliteedijuhtimise (ISO9001) sertifikaadid.

Linxtelecomi serverimajutuskeskused Tallinnas, Moskvas, Peterburis ja Varssavis läbisid eelmise aasta lõpus ISO27001:2005 ja ISO9001:2008 auditid. Nüüd on kogu Linxtelecomi grupp vastavalt ISO standarditele edukalt sertifitseeritud. See on oluline ennekõike rahvusvahelises äris, et ettevõtteid saaks kindlate parameetrite alusel võrrelda teiste teenusepakkujatega.

Spordikäevõrud - uus andmelekke turvarisk

Infot lekib Internetti ühendatud seadmete ajastul igalt poolt. Nüüd selgub, et ka meie nutikad käevõrud võivad üht-teist lekitada, avastas Kaspersky Lab, tuntud antiviirusetootja.

Tuleb välja, et viimasel ajal laialt levinud fitnessijälgimisseadmed, mis koguvad andmeid kasutaja aktiivsuse kohta, võivad neid andmeid edastada ka teistele kui ainult otsesele omanikule. See spordikäevõrude omadus avastati, kui Kaspersky Lab uuris, kuidas käevõrud vahetavad andmeid nutitelefonidega.

Veebilehitsejas Chrome läheb ID-kaardiga allkirjastamine (korraks) katki

RIA analüütik Anto Veldre kirjutab sellest, mida toob kaasa Google Chrome’i brauseriuuendus.

Järgmisel nädalal üllitab Google uue versiooni Chrome’i brauserist versiooninumbriga 42. Uuendus toob Eestis kaasa vajaduse uuendada digiallkirjastamiseks kasutatavat tarkvara (kuuekohaline kasutajahulk) ning teha muudatusi allkirjastamist pakkuvates veebiteenustes (kümneid, sadu teenuseid).

Chrome’i versioon 42 muudab viisi, kuidas ID-kaart brauseriga suhtleb – tegemist on padutehnilise standardiga, mille nime teadsid seni vaid programmeerijad. Kui tänaseni toimus brauseri ja ID-kaardi omavaheline suhtlus NPAPI (Netscape Plugin Application Programming Interface http://en.wikipedia.org/wiki/NPAPI) tehnoloogias, siis alates Chrome’i versioonist 42 alustab Google loobumist sellest pisut aegunud standardist. Säilitamaks Chrome’i puhul ID-kaardiga allkirjastamise funktsionaalsust, tuleb üle minna uuele tehnoloogiale “Native Messages API”. Seda tuleb teha umbes 4-kuulise akna jooksul, mis Google meile jätab.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.