Olümpiarajatised kipuvad peale olümpiat lagunema - Eestis korraldataval Küberolümpial seda ohtu pole, sest lahinguväli on küberruumis. See ei mädane.

Eesti Kaitseministeerium, Eesti Infotehnoloogia Kolledž ja küberturbeettevõte Vequrity korraldavad Euroopas esmakordselt IKT tudengitele suunatud lahinguõppuse virtuaalkeskkonnas - Küberolümpia.

Ajal, kui väga paljudel Eesti inimestel statistika järgi hoiused sügelevad intresse teenima ja pankade hoiuseintressid on langenud nullilähedaseks, kasutavad soodsat olukorda ära petturid. Meelitatakse oma sajalisi liigutama investeerimisskeemidesse, mille lubatud garanteeritud tootlus võib lõpuks tähendada rahast garanteeritud ilmajäämist.

Finantsinspektsiooni (FI) tarbijaveeb Minuraha.ee annab soovitusi, mida selliste ahvatluste vastu ette võtta. Järgneb FI soovitus.

Internetis levivad „soodsad“ investeerimispakkumised, mis suunavad huvilised eestikeelsetele veebilehtedele, kus väidetavalt neid pakkumisi kasutanud isikud kirjeldavad edulugusid oma raha kasvatamisel. Investoreid kutsutakse üles teatud kindlate kauplemisplatvormide vahendusel ja petuskeemis kirjeldatud viisil investeerima. Jäetakse mulje, nagu suure tulu teenimine oleks selliste platvormide kaudu väga lihtne.

Minu esimesed kokkupuuted Internetiga olid vanuses 11-12 ehk varajases puberteedieas. Nägin jututubade-buumi, mis hiljem asendus foorumitega.

Kümmekond aastat hiljem alustas praegu „tipus“ trooniv sotsiaalmeedia oma võidukäiku. Kui paarkümmend aastat tagasi peitus enamik neti-inimesi varjunime taha, siis viimaste aastate trend on pigem iseenda näo ja nime näitamine – Google pidas seda lausa nii iseenesestmõistetavaks, et nõudis rangelt iseendana esinemist. Kogu vaadeldava perioodi jooksul on üht probleemi aga üsna tõsisemaks hakatud pidama: identiteedivargused.

Alatasa istuvad autod ristmikul punase tule taga, samal ajal kui teisest suunast ei tule ühtki autot. Ummikud tekivad seal, kus fooritsükkel ei vasta autode hulgale, mis tahavad ristmikult üle saada. Seda on küll püütud lahendada ristrmikukaameratega, kuid nüüd on Carnegie Melloni Ülikoolis tuldud välja veelgi efektiivsema lahendusega, mis vähendaks ummikuid kuni 40%.

Nimelt tuleb foorid muuta virtuaalseks ja paigutada sõitjate esiklaasile. Dubleerima võivad esialgu jääda ka tavalised rauast ja LED-idest foorid, kuid need on peagi kasutud.

Sa oled oma arvuti viirusetõrjet täis toppinud, paroole ei hoia mitte kuskil üleskirjutatuna, vaid need on viimseni pähe tuubitud ning kogu andmeside netiga saab tugevalt krüpteeritud. Kuid nad saavad su salasõna ikka kätte. Ja veel niimoodi, et sellest ei jää mingit jälge.

Siin on kolm võimalust. Õnneks pole ükski neist väga lihtne, aga tehnika ja oskuste arenedes muutub see kõik aina kergemaks.

^{Foto: (CC) Ivan David Gomez Arce / Flickr}

Hiljuti Norras (ja ka mujal) lahvatanud skandaalid võlts-mobiilijaamadest, mis tegutsevad valitsuskvartalite läheduses ja mille külge mobiilid end hõlpsalt haagivad, on pannud arendajad mõtlema mobiiliäppidele, mis võrgus vastu nuhivad.

SnoopSnitch on üks selline - kogub ja analüüsib mobiiliandmeid ja hindab ühenduse turvalisust. Niipea, kui mõni libamobiilijaam (nn IMSI catcher)  silmapiirile ilmub, pannakse alarmid tööle. Ka kasutaja jälitamist, SS7 ja SMS-rünnakuid või muud kahtlast käitumist mobiilivõrgus suudab avatud koodiga rakendus tuvastada.

SnoopSnitchil on ka olulisi piiranguid. See töötab vaid ruuditud ja originlaasel Android 4.1 platvormil, Qualcommi chipsetiga ning igasugused isetehtud ROM-id ei kõlba (Sobivad nt Sony Xperiad ja Samsung Galaxyd). Mõnedel CyanogenModi installidel on see ka siiski tööle saadud.

AM-ile saadetud Fixmestick on eduka idufirma väljatöötatud lihtne lahendus nakatunud arvutite tarbeks - pulgal on omaette tegutsev Linux, mis ei sõltu nakatunud arvuti tarkvarast ja võib kätte saada ka need falid, mis muidu töötava operatsioonisüsteemi all kinni on.

Jah, alustame nagu naisteka nõuande lugu: üheksa soovitust, viis nippi... aga mis seal ikka, jõuluostud ongi natuke pea segi ajanud ja vaja on kainemat suhtumist, kasvõi punkt-punktilt turvaohud läbi käies. Seekordseks soovitajaks on turvatarkvara tootja ESET.

Kui eelistad külma kätte mitte minna ning teha oste pigem brauseriakna kaudu, ära unusta turvalisust! Just seetõttu on ESETi online-turbe guru Raphael Labaca Castro pannud viimase hetke jõuluostude tegijate jaoks kokku üheksa “Jõuluvana poolt heakskiidetud onlainis ostmise nõuannet”.

Üks kolmandik (32,7%) Eesti kasutajaid usub, et veebimaksed on turvaline rahatehingute teostamise viis. 24,9% on aga vastupidisel seisukohal: nemad usaldavad rohkem sularaha kasutamist. Samal ajal leiutavad petturid üha uusi pangakaardilt raha varastamise meetodeid.

Kaspersky Labi eksperdid on nende kõige levinumate pangaautomaadi ja maksekaartide lahtimuukimise viisidega kursis.

Eksperdid annavad siin nüüd nõu, kuidas jõuluoste tehes mitte langeda kurjategijate ohvriks.

Nutiseadmeid omab või neid on võimalik kasutada 60 protsendil Eesti elanikkonnast alates kuuendast eluaastast. Nii selgub täna esitletavast nutiseadmete turvalise kasutamise uuringust. Isiklik nutitelefon on olemas ca pooltel (ca 603 000 inimest) ja isiklik või perekasutuses tahvelarvuti veidi enam kui kolmandikul (ca 455 000 inimest).

Paljud nutiseadmed on samaaegselt kasutusel nii tööks kui meelelahutuseks, samuti jagatakse neid peresiseselt või isegi sõpradega. 6-8-aastastest lastest omab 38% isiklikku nutitelefoni ja 21% isiklikku tahvelarvutit. Põhikooliks (12-14 a) on nutitelefoni omanike osakaal kasvanud juba märkimisväärse 76%-ni.