Arvutiturvalisus ja muud turvateemad IT vallast.
[Turvateema RSS]
Facebookis levib kulutulena likejacking ehk "meeldib"-nupu kaaperdamine.
Tehnoloogia on suhteliselt lihtne ja kirjeldati ära juba sel kevadel - teed veebilehe, kuhu lisad Facebooki koodi, mis tegelikult peaks kodulehele tekitama lihtsa Like nupu, umbes sellise nagu siin selle teksti all. Siis aga katad selle n.ö freimiga, mis nupu ära varjab.
Õngitsemine on saanud uue, nähtamatuma kuue. Postkastidesse saabuvad pealtnäha täiesti ehtsad e-kirjad Facebookilt, LinkedIN-ilt või iTunesilt, kus palutakse midagi kinnitada, osta või sisestada. Inimene, kes on harjunud saama sõbrakutseid või kinnitama iTunesi ostusid, vajutab sellistes kirjades olevatele linkidele poolautomaatselt, kuna teab, et need saidid saadavad talle ikka kirju ja pole põhjust karta. Õngitsemiskirjas on aga kõik lingid asendatud pahaveebi linkidega, kus kas emuleeritakse tuntud saiti ja palutakse sisestada parool või on tegemist lihtsalt saidiga, kust tahab pahavara kasutaja arvutisse siseneda.
? Miks peaksime igal pool endiselt salasõnu ja paroole sisestama, kas arvuti kuidagi muudmoodi ei tunneks meid ära, nii nagu teised inimesed tunnevad tuttavaid ilma paroolita?
! Juba aastaid on eksisteerinud sõrmejäljelugejad, näo- ja hääletuvastused, kuid nende täpsus pole veel piisav. Kui aga kasutada neid tuvastusi kombineeritult, on inimene peaaegu vigadeta tuvastatav.
Mobotixi uus IP kaameraga fonolukk T24 jäädvustab terve sissepääsuala 180-kraadise vaatenurgaga ilma ühegi pimekohata seinast seinani ja põrandast laeni. Samas pole tegemist tavalise fonolukuga. Saksa firma Mobotix on tuntud IP valvekaamerate tootjana, see aga tähendab, et ka uksekell on IP toega ja uksekella pilti saab vaadata näiteks suvalisest arvutist ka kodust eemal.
Tele2 pakub klientidele Mobile Backup teenust, mis, nagu nimigi ütleb, võimaldab hoida telefoni mällu salvestatud andmete varukoopiat turvaliselt internetis.
Mobile Backup teenusega saab internetti teha koopia oma mobiili salvestatud andmetest: kontaktisikud, kalender, märkmed, ülesanded, lühisõnumid ja järjehoidjad.
Sünkroniseerimise käigus salvestatakse andmed veebikeskkonda www.mobilebackup.ee. Andmetele pääseb ligi igast internetti ühendatud arvutist salasõna abil. Teenuse kasutamisel on tagatud andmete turvalisus.
Tuntud viirusetõrje- ja turvatarkvara tootja ESET andis välja soovitused, mida tuleks jälgida, et sotsiaalvõrkudes aina rohkem levivaid pettusi ja turvaohte vältida.
ESET'i vanemteadur David Harley kommenteerib muu hulgas ka juhutumeid kui rämpsposti ja kelmuste loojad kasutavad ära Facebook’i võimalusi luues seal rakendusi, mis on tegelikult pahavara. Näiteks oli laialt levinud kelmus, mis kasutas söödana "Kogu tõde Coca-Cola kohta" lingi “meeldib” funktsiooni. Kasutajad, kes klikkisid lingile, sattusid veebi, mis hiljem pustitas kelmuse lingi ka nende profiili alla.
ESETi pakutud reeglid, et vältida asjatut kahju kasutades sotsiaalvõrgustikke, on järgmised.
IT-ettevõte Net Group uuris Eesti ettevõtetelt, mis saab siis, kui neil tuleks oma ärikriitilisi andmeid taastada. Selgus, et ligi neljandikul puudub tegevusplaan ärikriitiliste andmete taastamiseks. 16% vastanutest väitis, et olulisi andmeid hoitakse iga töötaja arvutis ning firmal puudub täielik ülevaade olulisest informatsioonist.
Tehnoloogiaspetsialist Tõnu Samuel teab, et firmades ei tööta vähemalt 50% varunduslahendustest siis, kui neid läheb reaalselt vaja: „Olen korduvalt näinud firmasid, kust on vargad või politsei ära viinud nii arvutid kui varukoopiad ning seadnud firma seetõttu suurte probleemide ette. Usun, et andmete varundamise vajalikkus on tugevalt alahinnatud.“
Paar päeva peale Jaanipäeva avastasid paljud Firefoxi kasutajad, et mõned Eesti muidu igati soliidsed portaalid on lisatud Firefoxi blacklisti, kuna nad levitavad pahavara. Sama on juhtunud ka varem - Internet Exploreri kasutajad saavad küll lehte näha, kuid Firefox hoiatab, et tegemist on kurja kohaga. Tegelikult polegi põhjus nende lehtede ärahäkkimises, vaid pahavarareklaamides. Sama asja ohvriks on langenud ka näiteks New York Times.
Pühapäeval avastas The Next Web, et üks iTunesi poodi rakenduste tegija on avastanud mooduse, kuidas iTunesi võõraste kasutajakontodega oma rakendusi osta ja neid tippu hääletada. Nüüd on selgunud, et see nipp on palju laiemalt levinud, kui see üks juhus.
Nimelt on App Store´is rakenduste farme, mis loodud kasutajakontodelt raha näppamiseks.
Selleks, et oma iTunesi konto kaudu rahast mitte ilma jääda, soovitatakse The Next Webis järgmist (Apple soovitab lihtsalt oma iTunesi parooli ära muuta).
Täna lõppeval ja president Toomas Henrik Ilvese avatud NATO Küberkaitsekeskuse konverentsi n.ö nullpäeval peeti ühepäevane seminar arvutiturva-ajakirjanikele teemadel, mis siis ikkagi on küberrünne ja kas me kunagi võiks näha ka tõelist kübersõda selle hirmsate tagajärgedega.
Muidugi kinnitasid kõik esinejad nagu ühest suust, Eestis pole veel kübersõda nähtud. 2007. aastal toimunud ründed Eesti tähtsamatele veebisaitidele olid vabatahtlike aktivistide organiseeritud ja kui seal taga oleks olnud riiklikud struktuurid, oleks asi olnud hoopis hirmsam. Kübersõdu ei peeta Internetis, vaid tähtsamate infrastruktuuride kallal. Nüüd aga natuke märkmeid nullpäeva seminarist.
