Poliitika
Mäksa vald toetab traadita
Interneti sissepanekut
Ester Vaitmaa
Mäksa vald Tartumaal on asunud toetama oma valla elanikke, kes elavad hajaasustusega aladel. Vald aitab osta Interneti–ühenduseks vajalikke seadmeid: antenni, võrgukaardi ja kaabli.

E–bürokraatia kui demokraatliku
ühiskonna alustala
Peep Küngas
Riigiaparaadi ülalhoidmiseks tuleb paratamatult kulutada suur osa energiast ning ressurssidest bürokraatia haldamiseks. Käesolev artikkel vaeb bürokraatiamehhanismide optimeerimist riiklikus asjaajamises. Kuigi mõiste bürokraatia on aja jooksul omandanud tugeva negatiivse kõrvalmaigu, on võimalik muuta bürokraatiat oluliselt kodanikukesksemaks, kui eemaldada sealt inimfaktor kasvõi osaliselt.

Skype ja e–riik = Eesti
Jaan Vare
Seekordsel maailma suurimal IT–messil CeBIT tutvustas Eesti ennast e–riigina. Pisikesse messiboksi mahtus kaks Eesti firmat, vähe külalisi ja üks saksa telekanal. Eestit tutvustas messil teiste hulgas ka Andrus Aaslaid Majandus– ja kommunikatsiooniministeeriumist.

Turg
Koduarvuteid on juurde tulnud
Tõnu Vare
Eesti Statistikaameti äsja avaldatud leibkonna–uuringu eelkokkuvõte näitab, et arvuti oli 2003. a kodus 28,5% leibkondadest.

Rootsis saab arvuti koju soodsalt
Tõnu Vare
Juba 1998. aastast on Rootsis jõus maksumuudatus, mille kohaselt tööandja poolt töötajale koju kasutamiseks muretsetud arvuti pealt ei tule maksta erisoodustusmaksu.

Õigus
Infoühiskonna teenuse seaduse kriitika
Eneken Tikk
Mõne aasta eest jõudis Riigikogus teise lugemiseni seaduseelnõu, mis kandis pealkirja „Seaduste arusaadavuse tagamise seadus”. Võtnuks seadusandja selle toona vastu, võiks arvata, et infoühiskonna teenuse seadus teise lugemiseni polekski jõudnud. Lähtudes standardist seadus loetakse arusaadavaks, kui selle mõttest võib vajaliku süvenemise korral aru saada eesti keelt vabalt valdav vähemalt põhiharidusega inimene, kes ei ole õigusloome, õigusteaduse ega ka selle kitsama eriala spetsialist, mida seadus käsitleb alusel ei jõuaks nii mõnigi uut eelnõud lugedes kuigi kaugele.

Turvalisus
Kaspersky Lab
pidas Eestis konverentsi
Veiko Tamm
31. märtsil ja 1. aprillil pidas tuntud antiviirusprogrammide tootja Kaspersky Lab kaks konverentsi Rahvusraamatukogus, esimesel päeval klientidele ja teisel edasimüüjatele.

Veebikontroll
Tõnis Maar
Ettevõtte sisevõrgu kaitsmisel on esmaseks prioriteediks tulemüür, mis kaitseb välisrünnakute eest. Samas ei kaitse see Interneti kasutajate tegevusest tulenevate ohtude eest. Blue Coat turvaline veebi rakenduskihil töötav ProxySG seade on mõeldud just kasutajate kaitsmiseks, suunamiseks ning jälgimiseks.

Visioon
Grid — võimalus müüa
kasutamata arvutusvõimsust
Lainer Laurent
Grid–tehnoloogiat nimetatakse infotehnoloogia „hõbedaseks kuuliks”. Seda seepärast, et grid tehnoloogia püüab kasutada ära seda osa kogu maailma IT ressursist, mida hetkel ei kasutata.

Arendaja vs konsultant
Kalev Haga
Probleemid, millest artiklis juttu tuleb, ei kerki esile ainult majandustarkvara korral, vaid mõtteainet leidub ka teiste valdkondade esindajatele. Artikkel on kirjutatud siiski majandustarkvarast lähtudes ja vaadatuna arendaja mätta otsast, kuid kindlasti leidub ka teistsuguseid arvamusi.

Parima majandustarkvara otsingul
Margus Tammeraja
Kui ma 1991. aasta lõpus Eesti esimese Hansa majandustarkvara paketi müüsin, oli minu ainus kindel mõte, et Eesti raamatupidajad väärivad parimat programmi, mis päikese all saada on. Nüüd, üle 12 aasta hiljem, on see mõte jätkuvalt ajakohane ning vastavalt tehnoloogia, tarkvara ja ettevõtete infotöötlusvajaduste arengule laienenud üksnes raamatupidajailt kõigi ettevõtte töötajateni. Järgnevalt heidan pilgu majandustarkvara arengule ja kasvavatele võimalustele, tehes seda nii Hansa kui ka teiste ärirakenduste põhjal, millega olen lähemalt kokku puutunud.

Internet
Google’i trikid ja revolutsioon
Jaan Vare
Esimesel aprillil teatas maailma suurim otsingumootor Google, et veel sel aastal hakkab firma pakkuma e–postiteenust, mille igale kasutajale antakse meilide hoidmiseks tasuta 1 GB serveriruumi.

Tutvumisportaalide maania Eestis
Villu Parvet
Viimasel ajal on järjest kiiremini hakanud lisanduma erinevaid tutvumiskeskkondi, mis suuremal või väiksemal määral kopeerivad Rate.ee kontseptsiooni. Seoses sellega viisime läbi küsitluse noorte hulgas, analüüsimaks nähtuse olemust ning teiste analoogsete keskkondade loomise ärilist põhjendatust. Huvitav on tõdeda, et keskkondade käivitajad ei suuda lõpuni läbi mõelda oma ettevõtmise mõistlikkust ning kulutavad vähemal või rohkemal määral aega ning energiat lootusetule katsele luua samalt ideedebaasilt uus fenomen.

Wireless
WiFi sinu kodus
Alari Alviste
Interneti võidukäik Eestis on olnud väga kiire ja selle koha pealt on teistel Euroopa riikidel raske meile midagi vastu panna. Ühelt poolt on seda tublisti mõjutanud Interneti püsiühenduse teenuste kättesaadavuse paranemine ja hindade langus, aga kindlasti ka eestlastele omane suur huvi uute asjade vastu.

WiFi: 2,4 või 5 GHz?
Hurmi Jürjens
Traadita andmeside vajalikkuses ei kahtle enamik arvutikasutajaid. Olgugi, et suurasulates on täna võimalik püsiühendust saada kaabli vahendusel, ei ole nõudlus traadita andmesidelahenduste järele põrmugi kahanenud. Põhiliseks mureks on aga seejuures asjaolu, et kaabli reaalne andmete läbilaskevõime on suurem kui senini populaarsust saavutanud traadita andmesideseadmete pakutav.

Riistvara
Uudiseid CeBIT–ilt
Piret Frey

Pehme telefon tuleb aasta pärast
Jaan Vare
NEC andis oma uutest kaugele tulevikku suunatud disaini– ja tehnoloogiaimedest esmakordselt teada juba eelmise aasta sügisel. CeBIT–il õnnestus kõiki neid aga oma käega katsuda ja kuulda, et firmal on tõepoolest peatselt plaan selliste futuristlike mõttearendustega turule tulla.

Eestis ei tasu seda siiski nii pea loota, sest Euroopasse ja eriti veel siia jõuavad tehnikaimed teatava viivitusega.

Videoprillid ja ajuabimees
Jaan Vare
Video– ja graafikaseadmete tootja Leadtek üllatas CeBIT–i külastajaid paranoilistele arvutikasutajatele mõeldud videoprillidega.

Nokia 9500 Communicator
surfab netis nagu vana kala
Jaan Vare
Nokia 9500 Communicator on esimene äriklientidele mõeldud taskutelefonide seeriast, mis jõuab Eestis müügile alles sügisel.

Mobiiltelefonid, millest Eestis
saab vaid unistada
Jaan Vare
Seekordse CeBIT–i kõige populaarsemad hallid olid need, kus näidati uusi mobiiltelefone. Kõrvuti maailmakuulsate firmadega, nagu Nokia, Siemens ja Sony Ericsson, olid esindatud ka mitmed sellised firmad, mille toodetest Eesti tarbijad ainult unistada võivad.

Järjekordne vaikne hull
Lauri Levo
MLA Mobilex sülearvuti on 15–tollise ekraaniga mobiilsele inimesele kohmakas kaaslane, kuid ideaalne tööriist tüübile, kes nõuab masinalt kiirust, võimekust ja tasast tööhäält.

Albatron: tormilind kogub
tuult tiibadesse
Veiko Tamm
Meil paljudele küll uuel ja tundmatul Albatronil on tegelikult selja taga kahekümne–aastane ajalugu.

Odava(ma)d nVidia kaardid Albatronilt
Veiko Tamm
Oleme nüüd läbi mitmete ajakirjanumbrite hoidnud kätt graafikakiirendite turu pulsil. Kuna aina uute variantide üleujutus teeb pea võimatuks kõiki neid läbi vaadata, nopime kaardimerest üksikuid piisku ja seekord Albatroni omi.

Nexuse tootevalik
Roland Kender
Kõik algas sellest, kui Grant Computers palus testida mõningaid Nexuse tooteid. Et see on siinsel turul uus tegija ja vähesed Internetis vedelevad arvustused valdavalt positiivse tooniga, hakkas asi huvitama. Teadvustades, et firmal pole peale nime midagi ühist bändiga, kellele kuulub mõttetera „Nii kuum”, sain eelarvamustest lahti ja ülitiheda töö–kooli–vabaaja graafiku sortsu võrra tihedamaks.

Rakendustarkvara
Alternatiivsed meilerid
Mark Fisch
E–kirjad on muutunud paljudele asendamatuks suhtluskanaliks, milleta igapäevategemisi eriti ette ei kujuta. Loomulikult on nii olulise valdkonna tarbeks hulgaliselt programme ja mõned neist sattuvad arvutisse juba operatsioonisüsteemi installeerimisega. Millised on parimad alternatiivid vaikimisi enamikes arvutites olevale Outlook Expressile ja mida nende juures silmas pidada?

Muusika tegemine on imelihtne!
Vol 1
Elari Saal
Suurepäraseks heliloojaks saamine ei ole mingi kunsttükk. Tarvis läheb ainult arvutit, helisüsteemi ja loovust. Kõige muu eest on juba hoolitsetud. Kuna multimeediatarkvara areng on teinud viimaste aastatega suure hüppe, on täiesti teostatav koduste vahenditega hingematvalt hea kvaliteediga muusika tootmine, mida selle komponeerijal pole häbi sõpradele ette mängida, raadiosse saata või isegi mõnele agentuurile pakkuda. Inimestel on ju ometi kapitaalselt erinevad maitsed!

Macromedia Studio MX 2004
Olavi Tiimus
Artikkel räägib juba mõnda aega saadaolevast tarkvara tootesarjast veebilehtede loomiseks ja haldamiseks — Macromedia Studio MX. Kuna ise kasutan igapäevatöös kõigist toodetest enam Dreamweaverit, Flashi ja Fireworksi, siis on ka neist juttu rohkem. Artikkel on mõeldud edasijõudnud arvutikasutajale, kellel on mõningad teadmised Interneti rakenduste loomisest, kuid sobib lugemiseks ka vähem kogenenumatele.

OP süsteemid
Elus pingviinid
Martin Paljak
Linux, mille maskott on pingviin nimega Tux, on teadupärast suur sõber „patsiga poistele”. Vähem kogenud kasutaja jaoks on aga selle natuke ülesöönud ja rahuolevalt naeratava loomakesega tutvumine olnud keerukas, sest pingviini ellu äratamine ehk Linuxi installeerimine on tegevus, mis vahel isegi teadjamatel on halle juuksekarvu pähe lisanud.

Varia
Securefest ja Installfest
Anni Oja
9.–10. aprillil toimus IT Kolledzhi ruumides Offline.ee ja Tartu Arvutiklubi korraldusel esmakordselt üritus nimega Securefest, mis andis pea 150 andmeturbehuvilisele põhjust pühadest hoolimata loenguid kuulama tulla.

Mängud
Uudised
Lauri Jürisoo

Logitechi hiired MX510 ja MX310
Ragnar Roonurm
Logitechi uus tipphiir MX510 vabanes aprilli alguses BestBuy eksklusiivtoote staatusest, jõudes seega teiste levitajateni. Mudel sarnaneb välimuselt suuresti oma eelkäijale MX500, aga sisu muudab selle väga eriliseks.

Far Cry
Wesse Allik
See on sakslaste firma Crytek esimene vasikas ning kusjuures mitte kaugeltki aia taha läinud.

Midnight Nowhere
Kaimar Palts
Venelaste „Südaöö eikuskil” pidi esialgsete plaanide kohaselt olema õudukas ehk survival horror. Et aga valmiva keskkonnaga nähti kõvasti vaeva (iga sündmuspaik on korralikult lihvitud teemant), jäi tegevusruum tõenäoliselt tuleturma jaoks kitsaks ja nii muutus suundki.

Knights of the Temple:
Infernal Crusade
Robert Piho
Kuigi teemaks on traditsiooniline maailmapäästmine, paistis KotT:IF algselt väga põnev. Kahjuks taandus põnevus ruttu keskpärasuseks.

Battlefield Vietnam
Mart Redi
Ajaloo huvitavaim ja samas kulunuim taastootmismeetod on ilmselt ümberpakendamine.

Colin McRae Rally 04
Andris Feldmanis
Aasta oodatumaid rallisid jõudis pool aastat pärast valmimist lõpuks arvutile. Kolmanda osa ebaõnnestumised võivad nüüd unustusse kaduda, sest Colin McRae on tagasi kõige sellega, mis tegi teisest osast tõelise klassika.

Splinter Cell:
Pandora Tomorrow
Lauri Jürisoo
Lühem ja kergem kui mullukevadine Splinter Cell. Parem ka. Minu meelest hästi kokku võetud!

Syberia II
Kaimar Palts
Lõpetades käis peast läbi hulk sõnu, millega seda superteost kokku võtta, kuid ükski ei osutunud piisavalt heaks. Syberia II on visuaalselt perfektne, ükssada protsenti täpselt sihitud emotsioone ja ilu. See on vähim võimalik positiivne, mida saab öelda.

Praktika
Digikaamera ja Linux
Edmund Laugasson
Seoses Linuxi üha populaarsemaks muutumisega on hakatud küsima, et kas Linux sobib vaid serveritele ja kui tööjaamas „tööd teha tahetakse”, kas siis peab ikka MS Windowsi poole pöörduma? Ei pea — multimeedia on ka Linuxis üsna hästi arenenud, millest annab tunnistust arvukate rakenduste, sh mängude olemasolu. Ka suuremad videokaartide tootjad (nVidia, ATI) teevad ise Linuxi tarbeks ajureid (driver). Alljärgnevalt digikaamera töölesaamisest Linuxis. Ära on toodud üks võimalikest lahendustest KDE baasil, mis pole muidugi ainus võimalus.

Juhtkiri
Kevad
Lauri Jürisoo
Kui oleks minu teha, oleks vähemalt iga kolmas Arvutimaailma lugeja aprillinumbri ilmumise ajaks surnukstöötamise või lolliks õppimise asemel juba päevitamas, piknikul ja/või Palo järves prooviks ujumas käinud. Sest seekord tuli kevad teisiti, kui te pole märganud (nagunii pole). Et talvega halliks tõmbunud asjalik inimene natuke oma ellu värvikust juurde saaks, on värske ajakiri samuti keskmisest erinev.