fbpx Arvutimaailm 9/05 | AM.ee

Arvutimaailm 9/05

Poliitika
Inimene - infokandja ametnike vahel?
Enel Pungas
Eesti kõrge IT-tase on kõigile teada. Samas võib leida kohti, kus inimese jaoks pole midagi muutunud. Olukorra näitlikustamiseks toon näite ühe noore ema käikudest pärast lapse sündi.

Haridus
Nõuded arvutiklassidele
Tõnu Vare
Programm Tiigrihüpe Pluss koos sinna juurde kuuluva rakenduskavaga kinnitati valitsuse istungil 23.01.2001. Arengukava Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia Eesti koolis 2001-2005 keskendus IKT arengu toetamisele Eesti üldhariduses ja õpetajakoolituses. Arengukava lähtus valitsuse infopoliitikast ja Eesti haridussüsteemi arengu kontseptsioonist, olles selle rakendusdokumendiks IKT-ga seonduvas valdkonnas. Arengukava eesmärgid olid vastavuses Euroopa Liidu algatuse eEuroopa - Infoühiskond kõigile - tegevuskavaga. Arengukava visioon nägi muuhulgas ette, et koolis viidaks arvutiklassid vastavusse tervisekaitse nõuetega.

Turvalisus
Lihtne Safe’n’Sec
Jaan Vare
Sel kuul toob StarForce välja viirusetõrjetarkvara Safe’n’Sec uue versiooni. Kirjutamise ajaks ei olnud seda võimalik veel testida, kuid proovisin eelmist versiooni - Safe’n’Sec 1.1, mis peaks ka eesti keeles kättesaadav olema.

Nähtamatud pahalased
Peep Loorits
Koos Interneti leviku laienemisega on suurenenud oluliselt pahavara levik. Kuid pahavara arendajatel on probleem - pidevalt hingavad kuklasse mitmesuguste tõrjesüsteemide arendajad. Seetõttu toimub intensiivne uute võimaluste ja tehnoloogiate otsimine ja areng. Tõusvaks trendiks on saanud tehnoloogiad, mis võimaldavad pahalasel jääda märkamatuks nii tõrjeprogrammidele kui ka opsüsteemile. Üldiseks nimetuseks kõigile sellisele on saanud rootkit, mille all mõeldakse nii nähtamatuks jäävat pahalast ennast kui ka meetodeid ja valmis koodijuppe, mis annavad mõnele pahaprogrammile peitumisvõime.

Ajalugu
Andmebaasist ATS
Mati Krull
Kui peaks koostama teksti mõne teatmeteose tarbeks, siis kirjutaks nii: Eesti Maaviljeluse Instituudi arvutuskeskuses arvutitele Minsk-22 ja EC loodud aruandeandmete töötlussüsteem, mis võimaldab andmete sisestust, kontrolli, korrektuuri, salvestust magnetkandjatele, valikut ning rühmitamist, uute tuletatud andmete leidmist ja tulemuste väljastamist. Nüüd, üle kolmekümne aasta hiljem, ütleks, et kus ime - see ju täiesti tavaline andmebaas. Enne aga, kui kergekäeliselt hukkamõistvat otsust langetada, tasuks uurida arvutite tarkvara loomise ajalugu. Seda teeme meiegi, tuginedes süsteemile ATS.

Visioon
Unistus juhtideta riigist
Valdek Laur
Ma nägin und ühest riigist, kus puudusid juhid. Seal polnud ametkondi, polnud parlamenti, polnud ministreid, polnud nõunikke, polnud volinikke - polnud administratsiooni. Kuid olid olemas kõik tavakodanike seisukohalt vajalikud riiklikud hüved - tervishoid, haridus, kultuur, turvalisus, heakord, logistika. Suure administreeriva rahvamassi asemel oli vaid üks suur infosüsteem, mis ühest otsast imes sisse riiki puudutavaid andmeid ning kodanike eraldatavaid vahendeid, teisest otsast sülitas välja aga käske ning raha.

Mida tehakse Internetis, 5
Pille Pruulmann Vengerfeldt
Selle numbri teemaks on Interneti kasutuse tüübid. Interneti kasutamise viise ja seal pakutavaid teenuseid on väga palju. Erinevad leheküljed, erinevad võimalused - pakutava hulk suureneb iga päevaga. Et Interneti kasutajate uurimisega siiski toime tulla, tuleb pakutavaid teenuseid kuidagi grupeerida ja liigitada. Oluline on siinkohal siiski meeles pidada, et tegemist ei ole mitte kasutajatüüpidega, vaid esialgu kasutuse tüüpidega. Ei eristata mitte inimesi, vaid teenuseid.

Internet
Kasutajakeskne veeb
1. Otsingusüsteem
Mihkel Uukkivi
Ajal, mil üha enam kasutatakse Internetti igapäevaste toimingute sooritamiseks, muutub aina olulisemaks veebilehistute kasutaja- ja kliendikesksus. Kui reaalses maailmas eksisteerivad teatud reeglid - tänavatel on nimed ja majadel numbrid, mistõttu oskame leida vajalikke aadresse, siis virtuaalses keskkonnas kolmemõõtmelisus ja harjumuspärased tähised puuduvad. Seetõttu vajamegi märke, tähiseid ja viitu (juhtnöörid, normid, standardid), mis aitaksid meil veebikeskkonnas navigeerida.

Kuidas hinnata veebilehekülje
kasulikkust?
Villu Parvet
Enamik Eesti firmadest soovib endale veebilahendust, mis oleks kasulik ja tooks juurde kliente. Ometi tundub, et kaugeltki mitte kõik ei tegutse vastavalt antud eeldusele. Tihti kutsutakse ellu lahendused, mis võivad olla küll huvitavad ja originaalsed, kuid ei teeni antud eesmärki just kõige paremal moel.

Püsiühendusi on maailmas
üle 176 miljoni
Tõnu Vare
Suurbritannia uuringufirma Point Topic avaldas sügiskuu lõpus järjekordse põhjaliku ülevaate maailma püsiühenduste kohta. Juuli seisuga oli maailmas 176,3 miljonit püsiühendust. Poole aastaga lisandus 24,3 miljonit. Kui tõus jätkub samas tempos, siis ületatakse aasta lõpus 200 miljoni piir.

Leim, ühiskonna lõhestaja ja
vabaduse vaenlane
Ville Jehe ja Keit Rohtla
Hiina vanasõna ütleb, et vihkamine rikub anuma, milles teda hoitakse. Leimi ehk netiõeluse levik Eestis võib Interneti-kultuuri arengule palju halba teha. Leimi halvavat mõju arukale netivestlusele on ju ilmselt raske ümber lükata. Ülimalt vaieldav on aga see, milliste meetoditega leimist lahti saab. Selle üle väitlevad Eestis praegu kaks koolkonda - hoia-koolkond ja keela-koolkond.

Brauserid stardijoonel
Jaan Vare
Maailmas on kümneid brausereid, mida kasutab vaid käputäis netikodanikke. Nende kõrval on aga miljonid, kes on truud ühele kindlale veebilehitsejale - olgu selleks siis palju kõmu tekitanud Internet Explorer, revolutsiooni algusaegadest tuttav Netscape, haibitud Firefox, „maailma kiireima brauseri” tiitlit kandev Opera või mäkiinimeste Safari.

Kasutajapoolne CSS ehk
võõrastel veebilehtedel oma tahtmise kehtestamine
Rene Saarsoo
Sageli juhtub, et külastame lehekülgi, mis panevad meid ühel või teisel moel kannatama. Olgu põhjuseks siis loetamatult väike font, tekstist eristamatud lingid või silmipimestav värvigamma. Kui selline leht sisaldab meile vajalikku informatsiooni, ei saa me ka lihtsalt põgeneda ja loota, et me seda õnnetut üllitist enam kunagi ei kohta.

Riistvara
Kuus mobiili Samsungilt
Veiko Tamm
14. oktoobril tutvustas Samsung kuut uusimat viimases kvartalis tarbijate ette astuvat mobiiltelefoni. Nendeks on D600, D720, E350, E760, X200 ja X700.

Enduro M570PD
Veiko Tamm
Eelmises numbris tutvustasime Aceri lipulaeva sülearvutite seas: Ferrari 4005 ning pidime nentima, et see masin on juba arvestatav asendus lauaarvutile ka tõsisema mänguhuvilise jaoks. Ent nüüd Ordi poolt pakutav sülearvuti ületab ka Ferrari tulemusi, ja seda tänu oma graafikavõimsusele.

Tarkvara
Ajumänedzher tõstab toonust
Ka kõige põnevam ettekanne või raport võib muutuda neetult igavaks ja tüütuks, kui vastu vaatab ainult tuim tekst. Excelis tehtud graafikud, Wordis kirjutatud tekst ja seinale paisatud PowerPointi fail leevendavad küll pisut olukorda, kuid koormavad samas autorit lisaülesannetega. Appi tõttab stiilne MindManager.

Ärianalüüs enne tarkvara juurutamist
Hanna-Helena Dunning
Milline on ettevõttele vajalik tarkvaralahendus? Millised on ettevõtte tegelikud vajadused, mis teostatava lahenduse tingivad? Need on küsimused, mida iga ettevõtte äri- ja IT juhtkond endalt küsivad enne tarkvarahanke vajaduste nimekirja koostamist.

Maailm ilma installeeritava tarkvarata
Kaido Einama
Kas poleks tore, kui oma arvutisse ei peaks enam installima ühtki tarkvara ja ei peaks pidevalt silma peal hoidma uuendustel, maksma värskenduste (upgrade) eest ning lõpuks muretsema, kas kogu see kraam ikka kõvakettale ära mahub ja mälu jagub? On tore, ja varsti on see toredus osa meie igapäevasest arvutielust. Sest tarkvara on muutumas teenuseks.

Rakendustarkvara
B2B infovahetuse
arenguperspektiivid
Margus Tammeraja
B2B ehk business to business (eestikeelsena oleks vast kõige õigem öelda „firmadevaheline”) infovahetusest võime rääkida alates 1960. aastatest, mil osutus tehniliselt võimalikuks edastada andmeid erinevate ettevõtete infosüsteemide vahel. Üsna peatselt jõuti ka arusaamisele, et kui iga ettevõtte infosüsteemi arendaja lahendab andmevahetuse teema vaid temale meelepärasel viisil, jõuame olukorrani, kus tuleb omada eraldi liideseid kõigi B2B partneritega.

Kuidas vähendada IT riske?
Enno Veikesaar
Tänapäeval on informatsioon enamike ettevõtete jaoks elulise tähtsusega. Kõikvõimalik teave lubab meil mõista kliente ja pakkuda neile personaalseid lahendusi. Väärtusliku informatsiooni hulk kasvab märkimisväärse tempoga, muutes selle kaitsmise igapäevaseks ülesandeks.

GIMP-i kursus.
Viies tund
Marge Kaplinski
Eelmisel korral lõpetasime pintslite, mustrite ja gradientide juures ning pidime seekord värvidega edasi minema. Täna räägime esmalt natuke dialoogist Colors, mis on ühtlasi viimane samm GIMP-i kasutajaliidesega tutvumise teel ning siis saame edasi liikuda värvide töötlemise juurde.

OP süsteemid
Vista Beta 2 - mida arvata?
Indrek Triipus
Windows Vista (koodnimega Longhorn) on järgmise generatsiooni operatsioonisüsteem Microsoftilt, mille kohta jagub negatiivseid arvamusi. Aga ei ole see nii hull, avatud lähtekoodiga tarkvara fänni poolt vaadates tundub isegi üpris hea.

Varia
Go ja Go2
Enn Veenpere
Inimesel peab olema valikuvõimalus. See pidi meile äsjastest valimistest taas meelde tulema. Seni oleme tutvustanud põhiliselt Thalese (Magellan) ja Garmini firmade GPS-e. Nüüd siis alternatiivina firma Lowrance mudelite odavamast otsast iFINDER GO ja GO2.

Mis on digimaal?
Janek Ruus
Digimaal on maal, mis on loodud arvuti ja vastava tarkvara abiga, kasutades traditsioonilise maalimise meetodeid. Maalimisel kasutab kunstnik põhilise tööriistana pintslit, mida ta juhib oma käega. Digitaalse maali loomisel kasutab kunstnik digitaalset pintslit, millega ta maalib arvuti ekraanil kuvatavale digitaalsele lõuendile vastava tarkvara töökeskkonnas. Digitaalset pintslit ja kõiki muid tööriistu, mida tarkvara võimaldab, juhib kunstnik hiire või digilaua vahendusel, sarnaselt tavamaaliga, oma käega.

Mängud
Uudised
Lauri Jürisoo

Sudeki
Kaimar Palts
Selle RPG tabavaks kirjeldamiseks sobiks kõige paremini üksainus sõna - päikeseline. Sudeki on positiivne, värvikirev ja sõltuvust tekitav, kahjuks ka suuremate ja väiksemate möödapanekutega manatud.

Fable: The Lost Chapters
Timo Tomson
Xboxil tänu edukale reklaamikampaaniale ilma teinud rollikas jõudis arvutikasutajate väikeste ahnete näppude vahele. Kas 1,2 miljoni koopia suurune müügiedu peegeldab selle tegelikke väärtusi?

Ida ja Lääne igavene võitlus
Tarmo Toomepuu
Kuidas saavad mõned asjad olla niivõrd erinevad? Kasvõi RPGd, näiteks. On tõmmatud suht kindel piir idamaiste ja läänelike vahele, sest neid ei saagi kokku panna. Ühtede austajad vinguvad teiste kallal ja vastupidi, justnagu igaveses hea ja kurja võitluses. Teemegi tutvust nende kahe omadustega, tähtsamate seeriate-faktidega ja anname rollikatest üldse parema ülevaate.

Final Fantasy VII
Kaimar Palts
Oli aeg, kus rollikate nautimiseks polnud tarvis enamat kui mõned unetud entusiastid, mahe küünlavalgus, kulunud täringud ja mängukomplekt.

Mina ja arvuti
Olavi Tammemäe:
Internet peaks olema turvalisem
Jaan Vare
Keskkonnaministeeriumi abiminister Olavi Tammemäe puutus arvutiga esimest korda kokku 16 aastat tagasi ning on sellest ajast alates pidev arvutikasutaja. Aga ainult tööl, sest kodus tal arvutit pole ja tööasju sinna enam ei vii.

Juhtkiri
Arengule jalgu jäänud
Jaan Vare
Kommenteerimine võrguväljaannetes on midagi erilist, Eestile ainuomast, mida ei kohta enamiku riikide e-ajakirjanduses. Tõepoolest, kommenteerimisvõimalus oli kunagi sealgi olemas, kuid enam see nii pole või on marginaalse tähtsusega.
 

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.