fbpx Milliseid IT-teenuseid kasutame aastal 2018? | AM.ee

Milliseid IT-teenuseid kasutame aastal 2018?

Foto: Stanislav Moškov(Arvutimaailm 3/09)

Eesti IKT arenguseires osalenud ekspertide hinnangul on 2018. aastaks 2/3 Eestist kaetud 15 Mbps mobiilse interneti ühendusega.

Enamikus kodudes on kõrglahutusega digitaaltelevisioon, e-õpe on muutunud gümnaasiumites igapäevaseks ning kaubanduses ja logistikas on vöötkoodi asendamas raadiosagedustuvastus RFID (Radio Frequency Identification), ilmneb Arengufondi koostatud raportist.

Igapäevaseks ärikasutuseks sobiliku kvaliteediga eesti-inglise-eesti automaattõlke tarkvara valmimiseni on siis jäänud veel mõni aasta. Kindlasti ei jõuta enne 2020. aastat aga inimvõimeid tugevdavate implantaatide kasutuselevõtuni – radikaalse sammuni, mis püstitab hulgaliselt eetikaküsimusi, seisab Eesti IT arenguseire raportis EST_IT@2018.

Lisaks tõdetakse raportis, et nii eelkirjeldatud visioone kui ka erinevate riikide ja suurettevõtete IKT alaseid investeerimiseelistusi jälgides on üsna selge, et eeloleva kümnendi arengut iseloomustab arvutustehnika jõudluse kiire kasv ja seadmete mõõtmete jätkuv vähenemine.

Ka ei pea tulevaste info- ja sidesüsteemide kasutaja enam teadma, millist võrku ta parajasti kasutab. Tehnoloogiaarenduses tehakse seepärast suuri pingutusi erinevate sidevõrkude ja -süsteemide (alates satelliit- ja mobiilsidest kuni suure läbilaskevõimega optiliste võrkudeni) ühilduvuse ja parema koostalitusvõime saavutamiseks.

Uute omavahel võrgustatud mikroseadmete hulga eeldatav plahvatuslik kasv tähendab omakorda, et klaviatuuri ja hiire asemel tuleb kasutusele suur hulk uusi harjumuspärasest erinevaid kasutajaliideseid, sealhulgas liikumis- ja keskkonnaandurid, kõnele ja žestidele reageerivad seadmed jne.
Järjest olulisemaks muutub ka IT sisuhaldussüsteemide areng ja teenuste ristkäideldavus, mille puhul liigub näiteks Skype’i pilt ja heli (katkestusteta) koosolekuruumi suure ekraani ja tänaval kasutatava mobiilseadme vahel. Personaliseeritud e-riigi või pangateenused on paralleelselt kättesaadavad mobiilis ja digitaaltelevisioonis jmt.

Kaubandusega seotud finantsteenuste arengus võib lähiaastatel ette näha sularahata arvelduste (kaardimaksed, m-maksed jmt) osakaalu jätkuvat kasvu. Nõndasamuti toob ettevõtete finantsarvestustarkvara edasine areng kaasa ettevõtete finantsinfosüsteemide jätkuva integreerimise, sealhulgas elektrondokumentide (e-arved, e-saatelehed, digitaalselt allkirjastatud maksekorraldused jne) laialdase kasutamise ettevõtete vahelises arvelduses, aga ka suhtluses eraklientidega.
Peaaegu kõigi lepingute digitaalse allkirjastamiseni on mõeldav jõuda umbes viie aastaga. Ligikaudu samal ajal jõuab ka biomeetria (hääletuvastus telefonipangas, sõrmejäljed jne) tasemele, mis võimaldab seda oluliselt laiemalt kasutusele võtta. Kaugemas perspektiivis on võimalik jõuda väljaspool pangakaarte ja võrgukeskkonda kasutatava(anonüümse) e-rahani, näiteks saab e-raha laadida pangakontolt mobiiltelefoni või muule sarnasele seadmele ja selle siis kauba või teenuse müüjale üle anda. Sedalaadi arengu eelduseks on aga terve hulga IKT süsteemide turvalisuse ja usaldatavusega seotud küsimuste lahendamine.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.