Ajal, mil paljud ettevõtted tõmbavad püksirihma koomale, koondavad töötajaid ning mõtlevad hirmuga järgmise aasta peale, mis tõotab tulla veelgi raskem, mõlgutab Eesti nimekaim tehnoloogiaettevõte Skype jõulisi arenguplaane. Selgub, et majanduskriisi mõjul on Skype’i kasutamine pigem suurenenud ning 2009. aastal on firmal kavas kümneid uusi töötajaid palgata.
Skype’ist on saanud suhteliselt lühikese ajaga suur ja võimas rahvusvaheline kontsern, mille harusid leiab erinevatest maailmanurkadest: Londonis paiknevad ettevõtte äriarendus-, turundusja kommunikatsiooniüksus, Luksemburgis aga finantsistid ja juristid.
Stockholmis asub Skype’il audiovideomeeskond, lisaks kontorid veel Tartus, Prahas, San Josés, São Paulos, Hongkongis ja Tokyos. Ettevõtte tippjuhtkond jaguneb nelja riigi vahel ning Skype’i peakontor paikneb Luksemburgis. Kokku annab Skype praegu tööd enam kui 500 inimesele, kusjuures ca 300 neist töötavad Eestis. Enamik on töötab nn Skype’i majas Tallinna Tehnopolis, kus ettevõtte käsutuses on mitu korrust. Nutika ja omanäolise disainiga kontoriruumides ringi liikudes hakkavad silma töölauad, mida ehivad erinevad rahvuslipud: Läti, Itaalia, Hispaania ...
Skype Eesti tegevjuht Sten Tamkivi ja arendusjuht Ott Kaukver selgitavad, et tõenäoliselt tähistavad need lauaomaniku rahvuslikku tausta. Mehed arutavad omavahel, et kui mõni aeg tagasi valiti Eestis kõige rahvusvahelisema seltskonnaga ettevõtet, osutus võitjaks firma, kus esindatud oli seitse või kaheksa rahvust. „Skype’i Eesti kontoris on esindatud umbes 25 erinevat rahvust,” ütlevad nad. Tõsi, Skype on tänaseks võtnud globaalsed mõõtmed ning see annab tunda ka ettevõtte Tallinna kontoris. Seetõttu on täiesti tavaline, et ettevõtte töötajate liikumine erinevate riikide vahel on äärmiselt tihe.
Nii et interneti, Skype’i enda pakutavate teenuste ja muude nüüdisaegsete suhtlusvahendite olemasolust hoolimata tuleb päris palju ka näost-näkku inimestega kohtuda – suurel ettevõttel on töös lihtsalt piisavalt palju keerulisi projekte, mis seda nõuavad.
Ainuüksi eelmisel aastal tegid Skype’i töötajad Tallinnast Londoni suunal kokku ca 900 lendu. Sama tihe liiklus toimus ka vastupidises suunas. Mõni ime siis, et Sten Tamkivi jälgib murega, mis saab edasi raskustesse sattunud Estonian Airist. „Juba on kolm päeva nädalas sellised, kus Tallinnast Londonisse otse lennata ei saa. See segab natuke juba meie tööd,” tõdeb ta. Majanduskliima halvenemine ja sellega kaasnevad mõjud on praegu üks enam kõneainet pakkuvaid teemasid. Kuid sellest juttu tehes kinnitab Skype Eesti juht, et vaatamata üldisele kehvapoolsele olukorrale liigub Skype pigem vastuvoolu: ettevõtte majandustulemused paranevad pidevalt ja kurtmiseks põhjust pole.
Tamkivi sõnul peitub selles omajagu loogikat. Ta toob näitena suured USA börsifirmad, mis majandussurutise tekkides esimese asjana oma reisieelarvete kallale läksid. „Niipea kui sa ütled inimestele, et lennake vähem, suureneb videokõnede olulisus. Meie jaoks on praegu videokõned plahvatuslikult kasvanud – iga kolmas Skype’i võrgus liikuv kõneminut kannab ka videot,” ütleb Tamkivi.
Teisest küljest on ka sidekulude kokkuhoid muudes sektorites vesi Skype’i veskile. „Skype’ilt-Skype’ile on kõned ju tasuta, mis kehvades majandusoludes on väga atraktiivne suhtluskanal. Teisalt on ka Skype’ilt tavatelefonile helistamine kõvasti soodsam, kui pead kõne näiteks välismaale tegema.” Skype’ile soodsaid arenguid kinnitavad ka tehnoloogiafirma kolmanda kvartali tulemused, kust nähtub, et Skype’i tasuta kõneminutite ja kasutusaktiivsuse kasv on pööranud selgelt tõusule. Nii et kui käesoleva aasta teises kvartalis oli kasv 42 protsenti, ulatus see kolmandas kvartalis 58 protsendini.
Viimati sai ettevõte nii suurtest kasvunumbritest rääkida paari aasta eest. „Nii et seni pole majanduskriisi sümptomitest kahjulikku mõju näha, pigem näeme, et inimesed hakkavad hoopis rohkem Skype’i kasutama,” on Tamkivi ka tuleviku osas optimistlik.
Et ettevõtte kõik kontorid on pühendunud ühe globaalse toote väljaarendamisele, siis nii kaua, kuni globaalne nõudlus kasvab, pole suurt vahet, mis su asukohariigi majanduses toimub – mõju jõuab kohale pika viiteajaga.
Pigem näevad Skype’i juhid ettevõtte tegevusele mõjusid hoopis teise koha pealt. Nagu juba mainitud, ripub lennuühenduste koha pealt hetkel õhus suur küsimärk. Nii et mõju võib tulla hoopis sealt. „Selliseid probleeme meil pole, et ei saaks õigel päeval palgaraha välja maksta. Need asjad ei sõltu meie puhul kohalikust majandusest,” väidab Tamkivi. Tema kinnitusel on Skype olnud kaheksandat kvartalit järjest kasumlik, mistõttu välist krediiti ettevõtte arengusse kaasata vaja pole. 2008. aasta lõpetatakse aga ca poole miljardi dollari suuruse käibega, mille pealt teenitakse ka täiesti arvestatavat marginaali.
„Räägime ka järgmisel aastal ikkagi kasvamisest ja seda ka töötajate mõttes,” kinnitab ta. Mis puudutab aga uute töötajate palkamist Eestis, pole see kaugeltki kerge ettevõtmine, ütleb Skype Eesti arendusjuht Ott Kaukver.
Et Kaukveri alluvuses töötab enamik ettevõtte arendusosakondi, puutub just tema uute töötajate värbamise ja selle kitsaskohtadega igapäevaselt kokku. „Meil on mõned töökohad täitmata olnud juba 18 kuud. Tegu on seejuures elutähtsate positsioonidega, kuhu lihtsalt ei leia inimesi,” nendib ta.
Et Eestis asub ettevõtte kõige suurem kontor, on tööjõu leidmine siin ka kõige raskem. Eriti suur defitsiit pidavat valitsema spetsialistide järele, kelle vastutada on Skype’i erinevate audioteenuste väljaarendamine (audio researchers). „Mitme doktorikraadiga audio-uurijad (researchers) erinevad tavalistest programmeerijatest selle poolest, et nad võivad aasta mingi probleemi üle lihtsalt mõelda ja ehitada matemaatilisi mudeleid, enne kui nad kirjutavad esimese rea koodi. Selliseid audiovaldkonna spetsialiste on maailmas kokku võib-olla ainult paarkümmend ning kümme neist on õnnestunud meie Stockholmi kontorisse tööle saada,” lausub Tamkivi.
Näiteid heade spetsialistide tikutulega tagaotsimise kohta on teisigi. Tamkivi viitab Skype’i Windowsi klienditarkvara arendusmeeskonnale, mis koosneb kümnekonnast inimesest ja mis arendustööga igapäevaselt tegeleb. Viimase aastaga on ka sellised inimesed Eestis otsa lõppenud ja Skype on enda ridadesse suutnud leida vaid mõne üksiku kogenud tegija. See on ka põhjus, mis sellise taustaga spetsialiste on hakatud palkama hoopis Praha kontorisse – seal on neid nimetatud arendusplatvormide peale lihtsam leida.
Kõige hullemaks peavad Kaukver ja Tamkivi siiski 2007. aastat, mil tarkvaraarendajaid oli tööjõuturult veelgi raskem leida. Tänavu on olukord veidi paremaks muutunud. Tundub, et majanduslangus hakkab mõjutama tööjõuturgu ning seda eeskätt väiksemate kogemustega tarkvaraarendajate puhul, kel seni kogemusi peamiselt ühe-kahe projekti jagu. Praegu toimub Skype’is järgmise aasta eelarve koostamine. Seetõttu pole veel täpselt teada, kui suur on ettevõtte vajadus Eestis uute töötajate järele. Küll on see arv Tamkivi kinnitusel mõõdetav mitmetes kümnetes. Tema sõnul on kõige lihtsam leida uusi inimesi leida sinna, kus juba töötav tiim ees on.
Teisejärguliseks peab Tamkivi aga seda, mis riigi pass uuel töötajal taskus on. „Nii et kui otsida ikkagi doktorikraadiga inimest, kes hakkab välja töötama asju, mida keegi seni maailmas teinud pole, läheb viimase asjana korda tema nahavärv, rahvus või emakeel.” Tamkivi on kindel, et Skype Eesti kontorisse tuleb lähitulevikus töötajate lisa välismaalt. Samas ei palgata uusi inimesi välismaalt massiliselt. Ühelt poolt on välismaalaste palkamine raskendatud ka bürokraatia tõttu.
Kui Euroopa Liidu kodanike Eestis tööleasumine on veel üsnagi mõistlikult korraldatav, siis näiteks Brasiilia passi omaniku palkamiseks tuleb läbi käia pikk bürokraatiaahel. „Meie selleks tehtav pingutus on piisavalt suur, mistõttu me vaatame seda üsna kriitiliselt ning väga suure kaaluga on sel juhul inimese siiajäämise pikkus. Pole mõtet kogu seda kadalippu läbi teha selleks, et keegi siin kuus-kaheksa kuud töötaks.
Asjade ajamine ise võtab juba 8–12 kuud.” Ott Kaukver lisab, et palgatavate inimeste arv järgmisel aastal sõltub palju ka sellest, kus jookseb terve mõistuse piir ning kui palju jõuab üldse ettevõte uusi inimesi sisse võtta. „Skype on olnud ülikiire kasvuga ettevõte. Kui aasta alguses töötab 50 ning aasta lõpus 180 inimest, on see väga suur vahe. Ettevõtte kultuur ja funktsioneerimismeetodid muutuvad kardinaalselt – ning neid tuleb teadlikult juhtida. Suurepärane kogemus kõigile.” Tema sõnul on oluline ka see, palju korraga uusi inimesi palgata ja kuidas toimub nende meeskonda sulandumine.
Tööprotsessid peavad ju kogu aeg käima ja tagatud peab olema ka ettevõtte efektiivsuse kasv. Kui ühekorraga liiga suur hulk inimesi sisse võtta, võib see hakata efektiivsuse vastu töötama. Kaukver on uute töötajate palkamise kadalipu nii 2005. kui ka 2006. aastal läbi teinud – just neil aastail kasvas Skype’i meeskond suurima kiirusega. „Ott viis pooleteise aastaga läbi ligi tuhat tööintervjuud,” meenutab Tamkivi.
Kaukveri enda mäletamist mööda esines tal päevi, mil läbi tuli viia üheksa erinevat tööintervjuud. Et Skype’il on järgmisel aastal kavas juurde palgata mitukümmend uut inimest, on Tamkivi sõnul kaalutud vahepeal isegi suurema värbamiskampaania korraldamist. Samas otsustati selles osas aeg siiski korra maha võtta ja asjade üle rahulikult järele mõelda. Valitseb ju majanduses praegu parajalt suur segadus ning suure kampaania korraldamine ei pruugi soovitud eesmärki täita.
„Kui ettevõte asub inimesi koondama, on selge, et tipptegijaid ei koondata ja pihta hakatakse tagumisest otsast. Samas paneb üldine närvilisus majanduses ka tipptegijaid oma töö üle mõtlema. Tahame vaadata, millega see aasta lõpeb ning kuidas järgnev algab,” tõdeb Tamkivi. Siiski on ettevõte laienemist silmas pidades teinud ühe olulise lisainvesteeringu: praeguses hoones võeti juurde üks lisakorrus.
RAIGO NEUDORF