Esmaspäeval toimunud Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu (ITL) ning BNSi ümarlaudade sarja esimesel kohtumisel tutvustas ITL infotehnoloogia- ja telekommunikatsiooni (IKT) sektori visiooni, kuidas aastaks 2020 saavutatakse heaolu, majanduskasv ja efektiivsus Eestis IKT abil. Samuti kummutati müüte, et IKT oskuste omandamine ja valdkonnaga seonduv on jõukohane ning arusaadav vaid vähestele.
Debatil otsisid lahendusi küsimustele, kas ja kuidas IKT saab Eesti majandust mõjutada ning milliseid ressursse selleks on tarvis, aktsiaseltsi Baltic Computer Systems juhataja Ants Sild, aktsiaseltsi Elion Ettevõtted AS arendusjuht Enn Saar, ITL-i tegevjuht Jüri Jõema ja ITL-i juhatuse liige Tiit Paananen.
Sild: Eesti rahvaarv on 1,3milj. Sellest reaalset väärtust loob ca 500-600 tuhat hõivatut. Meie majanduse edulugu ei seisne selles, kui suureks kasvab mahult IKT sektor, vaid kui palju neist hõivatutest suudab tulevikus probleemirohkes keskkonnas keerukat infot töödeldes ja seadmeid kaasates toime tulla muudes valdkondades. Piltlikult öeldes tähendab see seda, et me kõik peame hakkama oma tööd targemalt tegema. IKT saab siin kõigile sektoritele abiks olla. Väga selged sammud tuleb astuda ka riiklikul nivool: haridusstrateegias, ettevõtluse kasvustrateegias, infoühiskonna arengukavas plaanitu tuleb sihikindlalt ellu viia. Ka meie õpetajad vajavad rohkem tuge ja juhtimist noorte e-oskuste arendamisel.
Jõema: Töö peab targemaks muutuma kõigis majandusvaldkondades. IKT sektor ei konkureeri teiste majandussektoritega, vaid aitab muudes valdkondades konkurentsivõimet tõsta. Lisaks peab kasvama ka IKT sektor ise, et toota lahendusi neile, kes seda targema töö tegemiseks vajavad. Tasemehariduse süsteem on investeering. Riigi arengu mõistes tuleb tööjõudu tuleb ette toota juba täna: nii loome võimalused, et Eestisse hakkavad tulema suuremad investeeringud.
Saar: Eestil on täna potentsiaali IKT sektori kasvatamiseks kordades võrdluses tänasega. Sageli nähakse IKT-d kui kulu. IKT tegelik väärtus seisneb aga selles, kui ettevõttes hakkab midagi kiiremini-paremini tööle ja seetõttu tekib rohkem kliente või kliendid on õnnelikumad. Need eduood, mis Eestil on ette näidata ja need startup´id, mis meil arenduskeskuse loonud või maailma läinud, annavad kinduse, et kui targalt toimetame ja toome juurde tippspetsialiste, kelle teadmised ja oskused suurendavad meie enda inimeste arengut, annab see märkimisväärse panuse nii IKT enda kasvu kui toetuse, et teised sektorid saaksid olla konkurentsivõimelised ja edu saavutada omas valdkonnas.
Paananen: : IKT ehk e-oskusi võib võrrelda keeleoskusega: me kõik suudame omandada keeli, õppida lugema, kirjutama, arvutama, kui me seda harjutame. See, kui kasutad Facebooki, ei pruugi veel tuua edu, kuid e-oskuste kasutamise harjumus loob baasi, et oled suuteline omandama IKT teadmisi ka süvitsi. Heaks näiteks, mida IKT sektor harjumuste tekkimiseks teeb, on Vaata Maailma „Nutilaborite projekt“, mille raames saab huviharidusena esimese eduelamuse IKT-s üle 600 lapse üle Eesti. Ettevõtjate poolelt on heaks näiteks Codeborne, kes 3 kuuga õpetas programmeerima inimesed, kelle varasemad teadmised IKT-st olid kesised. Täna on 10 koolitatust 6 tööl IKT sektoris. Selleks, et riik jääks ellu globaalsel tasandil oleks konkurentsivõimeline, on tarvis mõtteviisi muutust. Riigil on vaja partnereid, kes suudavad muutustega kohaneda.
Järgmine ITL ja BNS ümarlauadebatt toimub 2014. a mais.