Austraaliast saab alguse passide ärakaotamine

Austraalia näitab, kuhu arenevad meie passitehnoloogiad tulevikus. Passi pole varsti enam vaja, ka muud isikutunnistused võivad peagi jõuda muuseumi. Niikuinii sisaldab see dokument vaid andmeid, mis on kuskil riiklikes andmebaasides olemas ja passi seostamine inimesega tehakse ametniku poolt "käsitsi" - näotuvastus ja mõnikord ka sõrmejäljelugemine on ainsad siduvad näitajad. Seega - miks mitte automatiseerida see viimane asi - näotuvastus ja loobuda trükiajastu paberkandjal isikutunnistusest?

Austraalia valitsusel on plaanis hakata tasapisi passidest loobuma ja kasutada piiripunktides vaid näotuvastust nö isikutunnistusena. 2015. aastal alanud projektiga kavatsetakse kulutada 93 miljonit Austraalia dollarit, et 2030. aastaks jõuaks sinnamaale, et 90% piiriületajatest ei peaks enam dokumenti taskust välja võtmagi.

Piirivalvepunktides juba testimisel olevad biomeetrilise kontrolli seadmed suudavad tuvastada inimese kõndimise pealt, seega tulevad piiripunktidesse ja lennujaamadesse koridorid, kust läbi jalutades toimub nähtamatult nn "passikontroll".

Suurimad väljakutsed on sellel tehnoloogial aga häkkimine - kuidas vältida automaatsel näokontrollil nii süsteemis kui videopildis kellegi teisena esinemist ja vale identifitseerimine - kui piiri ületab tuvastamisvea tõttu vale inimene. 

Juulis saab Canberra lennujaam esimese automaatse passivaba biomeetrilise "passikontrolli", 2019. aastal peaks saama näo ettenäitamisel piirikontrollist läbi kõigis suuremates Austraalia lennujaamades.