Kui faile on vaja vahetada kiiresti ja Internet on aeglane, võib teinekord kiirem olla fail ise mälupulgal kohale viia. Aga kui tahad anonüümsena faile jagada ja vahetada? Kui tahad osaleda uues subkultuuris? Siis Dead Drops on just sinu jaoks. Pane oma fail seina müüritud mälupulgale, kust teised selle offline´is kätte saavad.

Igal aastal Barcelonas toimuv Mobile World Congress vallandab mobiilitootjate ja telekomifirmade peidushoitud uudistoodete saju. Sellel üritusel tuuakse oma uue aasta üllatused tihti esimesena välja (kui CESil neist veel juttu pole tehtud). 

Samas valitakse ka aasta tegijad telekomi valdkonnas kategooriate kaupa. Teisipäeva pealelõunal selguvad parimad nominentide seast, kus näiteks nii Apple´i kui Androidi rakenduste auhinnale konkureerivad teiste seas Rovio oma Angry Birdsi mänguga ja Facebook oma rakendusega. Aasta telefoni tiitli pärast rabelevad Apple iPhone 4, HTC Desire, LG Optimus 7, RIM BlackBerry Torch 9800 ning Samsung Galaxy S.

Paljudel on eelmise aasta telefoninominendile tulnud ka järg uue põlvkonna vingema toote näol.

Täna Londonis peetud pressikonverentsil teatasid Microsofti juht Steve Ballmer ja Nokia uus juht Stephen Elop (kes on Microsofti taustaga), et kaks tehnoloogiamaailma hiigeltegijat alustavad nüüd põhjalikku koostööd. 

Varem levinud kuuludused said kinnitust: Nokia telefonid saavad omale Microsofti Windows Phone platvormi, Bing saab Nokia vaikimisi otsinguplatvormiks ning Nokia Maps omakorda aitab kaardirakenduste turul hädast välja Microsofti. Ühtlasi pannakse ka mobiilirakendused ühte kappi - Nokia ning Microsofti rakendustepoed integreeritakse.

Gartneri värske uuring on välja selgitanud, et üle poole ettevõtetest kasutavad avatud lähtekoodiga tarkvara ja mittekasutajatest on palju neid (21 protsenti), kes plaanivad seda lähiajal kindlasti kasutama hakata.

Avatud lähtekoodiga tarkvara kasutavate ettevõtete IT juhid nimetasid selle tarkvara eelisteks paindlikkust, innovaatilisust uute lahenduste kasutusele võtmisel, lühemaid arenduse aegu. Tarkvara tasuta saamine polnud enam põhiline argument.

Geopeitus Eestis sai täna kümneaastaseks. Selle puhul käis Arvutimaailm natuke varem Tartus, geopeituse hälli juures reportaaži tegemas. Esimene aare peideti 10. veebruaril 2001 Helmesse varemete lähedale, selle üks peitja ja Eesti geopeituse alustaja Enn Veenpere on veel praegugi aktiivne mängija.

Arvutimaailma reportaaži ajal saigi koos temaga peidetud 10. aastapäeva puhul esimene Chirpi ehk siristajaga aare - see on varustatud Garmini pisikese seadmega, mis saadab läheduses olevatele GPSidele lisainfot ja registreerib külastusi, mida omanik võib hiljem oma GPSiga lugeda. 

10 aastat tagasi aga käidi otsimas GPSidega, mille täpsus oli väiksem praeguste telefonide GPSide omast ning ülikallid 1,3-megapikslised digikaamerad salvestasid oma pildi flopiketastele. Olid ajad.

Pesumasinate, sülearvutite, telerite ja muu kõrval hakkab LG müüma üsna pea Eestis ka videokonverentsiseadmeid ärikasutajatele. Üks mudel on koos LCD ekraaniga, teine vaid kaameraga.

Uute toodete väljatöötamisel tegi LG koostööd odavama hinnaklassi videokonverentsilahenduste pakkujaga Lifesize Communications, nendest on Arvutimaailmas ka varem juttu olnud. 

Mujal maailmas peamiselt mobiilparkimise lahendusega tuntud Now! Innovations sai Eesti Arengufondilt ja Belluselt rahasüsti kokku 1,5 miljonit eurot mobiilsete makselahenduste platvormi arendamiseks.

NOW! Innovationsi platvorm aitab rakendada mobiilmakseid teenuste eest tasumiseks alates mobiilparkimisest ja kiirtee maksudest kuni jaemakseteni kohvikus, üritustel või teenuste eest rongis, bussis, või laevas.

(Tarkade Klubi, 11/10, radar, tehnoloogia)

Igal sügisel hakkavad rändekaardil värvilised täpid liikuma lõuna suunas – Kotkaklubi on varustanud mõned linnud GPSide ja raadiosaatjatega ning „seljakottidega“ kured-kotkad paljastavad oma saladuse, kuhu nad külmaks ajaks siis siit põgenevad.

Eks seda on enam-vähem teatud ka varemgi, sest sajandeid on linde rõngastatud. Meie linnuvaatlejate ametikaaslased Aafrikas on binoklite abil lugenud kurgede jalarõngastelt numbreid ja saanud teada, et just need linnud on Eestist pärit.

6. veebruarist 2011 avastavad veebide omanikud, et paljud nende viidatud lingid teistele Eesti veebiaadressidele ei tööta. Sellepärast, et 6. veebruarist lakkasid olemast ligipääsetavad kõik ümber registreerimata domeenid.

Kui päevapealt mindaks üle hiljuti vabadest IP aadressidest tühjaks jooksnud IPV4 võrgust uuele, IPv6 võrgule, siis oleks Eesti Interneti suuruseks 22* domeeni, selgus Eesti Interneti Kogukonna liikme Jaan Jänesmäe kiirest uuringust. Esindatud on tuntuimatest domeenidest näiteks Tartu Ülikool, kuid isegi e-riigi keskset kodanikuportaali www.eesti.ee ei leia me sellest nimekirjast.