Automaatsed klienditeenindajad on juba kümmekond aastat maailmas tuttavad, kuid valdav enamus neist ei oska eesti keelt. Nüüd on olemas ka eestikeelne robot-teenindaja, mida kasutab alates märtsi lõpust Tallink. Robot vastab Tallink Grupi Eesti klientide esmastele päringutele ettevõtte veebilehel www.tallink.ee Tallinki uusim töötaja, virtuaalne klienditeenindaja Nemo, millega saab suhelda veebi paremal servas asuva lipiku kaudu.

Arvutimaailm käis Pariisis Huawei P20 seeria esitlusel ja seal öeldi, et tehisintellekt on hea foto saamisel mobiili jaoks väga oluline. Kuidas siis see töötab ja miks on hea, kui AI abistab?

Siin on kuus põhjust. Aga etteruttavalt tuleb öelda, et AI võib siiski mõnikord ka eksida - mõnikord on hea pildi saamisel vaja valgust sättides teada ka pildistaja kunstilisi taotlusi, kultuuritausta ja palju muud, mida tehisintellekt pole veel ära õppinud. Aga õpib iga päevaga - aina rohkem.

Märgvara mõiste on tekkinud vajadusest eristada riist- ja tarkvaral põhinevat arukat arvutussõlme ja elusrakkudel - vett sisaldavat, biokeemilistel ja bioelektrilistel nähtustel põhinevat elusolendi juhtorganit. Kui roboti juhtorgan baseerub ränipõhisel riistvaral, mis käitleb mahukat juhttarkvara, siis inimese ajus nii selget eritumist pole ja üldnimetusena on mõiste „märgvara“  täiesti paslik.

See lugu kuulub rubriiki "Võimalik ka Venemaal" ja seekord ei õienda pesapallikurikatega vihased juhid omavahel arveid või ei tehta muid imetrikke, nagu oleme harjunud Vene liikluses nägema. Sõidab hoopis Vene "Google´i" ehk Yandexi isejuhtiv auto. Kui ameeriklased katsetavad oma masinaid California päikeses siledatel ja laiadel asfalt-teedel, siis peavad Yandexi insenerid rühkima oma testmasinaga läbi lume, pori, aukude ja tihkelt täis pargitud tänavate.

Inimesed pole ainukesed, kes saavad innovatsiooniauhindu. Seekord sai auhinna robot. Tõsi küll, selle taga on inimeste tehtud süsteem. Seega kaudselt ikkagi inimesed. Hansabi projekt Telia peakontori humanoidrobot Pepper pälvis rahvusvahelise innovatsiooniauhinna.

Masinad on tulnud juba lihtsamatele ametikohtadele teeninduses. LG on selleks valmis töötanud kolmeliikmelise robotikomplekti, mis saadab külastajaid, töötab ettekandjana ning aitab poes osta.

42 riigis viidi läbi uuring, mille põhjal usub 86 protsenti tööandjatest, et automatiseerimise tuules jääb töötajate arv lähema 2-3 aasta jooksul samaks või kasvab ning vaid vähesed arvavad, et saab hakkama väiksema arvu inimestega. Küll on märkimisväärselt muutunud töötajatele seatavad ootused: vajatakse õppimisvõimelisi inimesi, kes kohanduvad uute tehnoloogiate ja digimaailmaga.

Mõned aastad tagasi avaldas Tieto uudise selle kohta, et robot nimega Alicia-T on määratud Tieto juhtkonda. Selle uudise ülemaailmsete meediakajastuste analüüs oligi üks esimestest tööülesannetest ja katsetustest tehisintellektiga. Kuidas uus juhtkonnaliige on Tieto äri edaspidi aidanud ja miks on see sündmus märgiline, sellest rääbib Tieto Estonia äriarendusjuht Heiti Mering.

Tieto poolt tellitud uuringu kohaselt arvavad Põhjamaade inimesed, et tehisintellekt saab teatud rollides inimestest paremini hakkama – isegi väga nõudlikes. Mis puudutab tehisintellekti kasutamist tervishoius, siis on suhtumine pigem skeptiline. Suurem osa inimesi usub, et uuenev tehnoloogia muudab tulevikus töö leidmise raskemaks – samas arvavad vähesed, et nende enda töökoht on ohus.