Arvutiturvalisus ja muud turvateemad IT vallast. Digitaalne turvalisus on tänapäeval sama elementaarne ja eluliselt tähtis kui kodukse lukustamine. Eestis, kus meie elud on tihedalt põimunud e-teenuste, digiallkirjade ja nutiseadmetega, oleme paratamatult pidevalt ka küberkurjategijate sihikul. Küberoht ei ole enam ammu vaid suurkorporatsioonide või riigiasutuste probleem – üha sagedamini jõuavad äärmiselt kavalad ja spetsiifilised õngitsuskampaaniad (phishing) ja sotsiaalse inseneria rünnakud otse meie ja meie pereliikmete nutiseadmetesse, püüdes halastamatult ära kasutada inimlikku ekslikkust ja usaldust.
Sellelt teemalehelt leiad kõige olulisemad küberturvalisuse uudised, operatiivsed hoiatused aktuaalsete petuskeemide eest ning praktilised juhised, mis aitavad hoida turvalisena nii sinu isiklikud andmed kui ka ettevõtte IT-süsteemid.
[Turvateema RSS]
Tehnika juhtimist usaldatakse aina rohkem arvutite kätte, mõtlemata seejuures nende haavatavusele. Üks hoolikalt valmistatud viirus võib pea peale pöörata kogu maailma juhtimissüsteemid, jättes inimesed ilma kõigest elutähtsast. Ükski arvutit kaitsev vall ei saa kunagi olema nii turvaline, et sellest hoida eemale kurbade tagajärgedega rünnakud. Kõik inimese loodu saab varem või hiljem sama liigi poolt murtud.
Katastroof katastroofi otsa
Pentagonist on imbunud info, et USA sõdurite varustuse hulka hakkab peatselt kuuluma kaasaskantav arvutivõrk, mis peaks muutma terroristide tabamise lihtsamaks ja kiiremaks.
Silicon Valleys valmistatav Land Warrior süsteem pidi esialgsete kavade kohaselt jõudma kasutusse 2004. aastal, kuid sõjaväelased peavad praegu aru, kas oleks mõtekas selline tulevikutehnoloogia juba praegu kasutusele võtta.
Järgnevalt mõned näited, mis on läinud arvutikuritegude ajalukku.
1988. aastal laskis 23-aastane ülikooli lõpetanu Internetti lahti esimese ussi. Eksperimendina võrku paisatud kahjutegija hakkas meeletu kiirusega ise paljunema ja arvuteid nakatama. 1990. aastal mõisteti noormehele 400 tundi ühiskondlikku tööd ja 10 000 dollarit trahvi.
Ühest vaatepunktist lähtudes on Internet suur avalik raamatukogu, millel on sadu miljoneid kasutajaid: ainüksi WWW-s on hetkel üle miljardi lehekülje. Igal inimesel või organisatsioonil on võimalik leida veebist sellist informatsiooni, millest oleks terroristlike kuritegude planeerimisel palju kasu. Näiteks: aadresse, seadusi, analüüse ja vestluseid, mis puudutavad oletatava organisatsiooni oletatavat missiooni.
Paar kuud tagasi New Yorkis ja Washingtonis toimunud rünnakud tõid terroriga harjunud maailma aga hoopis uue dimensiooni, need tõusid esile just oma suure ulatuse poolest ja panid nii mõnegi juurdlema selle üle, kas maailm ikka on turvaline koht elamiseks.