Iga-aastase lugejaküsitluse tulemused on jälle selgunud. ja selgus ka auhinna - ACME saadetud arvuti- ja tööl või koolis käimise koti Nest uus omanik.

Kõigepealt aga sellest, millest kõige rohkem tahetakse lugeda. Esikolmik tuli järgmine:

Norra päritolu maailma üks esimesi Hi-Fi kadudeta muusikastriimingu pakkuja TIDAL laiendas tänasest oma HD-muusika teenuse Eestisse. TIDAL edastab üle Interneti kadudeta muusikastriimi formaadis FLAC/ALAC, 44,1 kHz / 16-bit  ja 1411 kbit/s. Muusikavalikus on 25 miljonit lugu, 75 000 muusikavideot, lisaks artikleid ja intervjuusid. Reklaamivaba teenus maksab 13,99 eurot kuus, Hi-Fi heli saab kuulata veebilehel www.tidalhifi.com või alla laadida vastava äpi iTunes´i App Store´ist või Google Play Store´ist.

Pealkirjas mainitud valus kaotus tabab pigem tarbijaid kui Sony, sest lahkumine mobiiliturult ennustab sellele korporatsioonile hoopis 25-kordset kasumikasvu: keskendumine kaamerasensoritele ja Playstationile on niivõrd palju kasulikum kui rabelemine Samsungi, Apple´i ja veel mõnede tõusvate Aasia tähtede kõrval mobiilide massiturul olematu kasumi nimel.

Tarbijaile on Xperia seeria kadumine ilmselt valus kaotus, sest eelmisel aastal valisime ka AM-is parimat äritelefoni ja nii žürii kui rahvas arvasid, et Sony Xperia Z3 on parim. Paraku lähevad head telefonid Nokia teed.

Tehnilise Järelvalve Amet (TJA) käis mööda Eestit ja mõõtis jälle operaatorite andmesidet. Allalaadimise keskmised kiirused 4G võrgus olid EMT-l 46,1 Mbit/s, Elisal 28,9 Mbit/s ja Tele2-l 24,6 Mbit/s. Üleslaadimise kiirused fikseeritud mõõtekohtades olid vastavalt EMT-l 23,2 Mbit/s, Elisal 15,5 Mbit/s, Tele2-l 10,1 Mbit/s.

Vilepuhujalt Edward Snowdenilt lekkinud dokumentide järgi murdsid USA ja Briti luureorganisatsioonid sisse Hollandi firma Gemalto sisevõrku ja näppasid sealt SIM-kaartide võtmed. Nende krüptovõtmetega on võimalik pealt kuulata SIM-kaartdielt tehtavaid kõnesid ja andmesidet. Lekke paljastas Snowdenilt saadud dokumentide põhjal veebiajakiri The Intercept.

3D printerid ja DNA süntees on kiirelat arenenud peaagu käsikäes või siis vähemalt samal ajal ja samas tempos. Teadlased on nende kahe valdkonna ühendamisele juba ammu mõelnud, kuid esialgu polnud veel töötavaid lahendusi õnnestunud teha. Aga varsti on see võimalik.

Üks võimalus oleks DNA-sse salvestada infot, mis säiliks miljoneid aastaid. Kui iidsete tsivilisatsioonide kivitahvlid on siiamaani loetavad, siis meie aja kõvakettad või veel vähem CD-d või isegi paberdokumendid kuigi kaua vastu ei pea. Mida teha? Kuhu salvestada petabaidid infot, mille hulk mitmekordistub iga aastaga?

Turu-uuringufirma GfK Retail and Technology analüüsi kohaselt müüdi Eestis 2014. aastal 64 650 uut tahvelarvutit 17,7 miljoni euro eest.

Tele2 Eesti müügi- ja turundusdirektori Kristjan Seema sõnul on eestlased regiooni aktiivseimad tahvelarvuti kasutajad. “Eestis on üle 200 000 tahvelarvuti, mis on inimese kohta poole rohkem kui Leedus ja kolmandiku võrra enam kui Lätis,” ütles Seema.

“Tahvelarvuti eluiga on 3-4 aastat, mis on nutitelefonist poole pikem periood. Kuigi pihuarvuti peab päris hästi vastu, siis vahetatakse oma esimene tahvelarvuti nüüd 4G seadme vastu, mille osakaal tõusis GfK andmetel mullu 38 protsendini,” ütles Seema ja lisas, et vahetust võimaldab ka senisest odavam hind.

Tänapäeva pangaröövlid ei pea nagu Bonnie & Clyde automaatidega pangahoonesse sööstma, et oma saak kätte saada. Kaspersky Labi, Europoli ja Interpoli ühise uurimise käigus avastati pretsedenditu küberkuritegevuslik operatsioon, mille käigus varastasid ründajad miljard USA dollarit.

Kübervargus kestis kaks aastat ja hõlmas umbes 100 finantsasutust üle maailma. Eksperdid oletavad, et selle suurvarguse taga on rahvusvaheline kuritegelik grupeering, millesse kuulub küberkurjategijaid Venemaalt, Ukrainast ja mitmest Euroopa riigist, aga ka Hiinast.

Majad ehitatakse meil aina enam raadioeetrikindlamaks: paksud poolemeetrised soojustuskihid, mis tulevad liginullenergiamajadel, selektiivklaasid, fooliumist soojapeegeldid, betooni sisse valatud raudsarrus, millest moodustub ideaalne Faraday puur... operaatorid on juba ammu mures. Ükskõik kui palju sa välja antenne ei paneks ja võimsust ei suurendaks (lubatu piires), ei taha signaal enam siseruumi levida. Kuid siseruumides tarbitakse 80% andmesidest. Mõnikord isegi rohkem Sinna on netti hädasti vaja.

Lahenduseks on kapillaarvõrgud. Need on pisikesed operaatori tugijaamad, nagu WiFi purgid hoone sees. Külge käib Etherneti kaabel, sees on moodulid WiFi, 3G ja 4G jagamiseks. Leviala jääb 20-30 meetri piiresse, kuid siseruumides polegi rohkem vaja. Suuremates majades pannakse neid karpe nagu WiFi-ruutereid ühtlaselt igale korrusele.

Kui Samsung mulle testimiseks seda veel üsna värset mudelit pakkus, hakkas mu enda aju pisut trikitama: esile kerkis mälupilt läikivast valgest neljarattalisest ehk siis A5 seostus eelkõige noobli auto, mitte nutitelefoniga. Sama paralleeli edasi joonistades jõudsin kiiresti järgmise sarnasuseni: ka suuremal A5-l on võimsam ja kallim sõsarmudel nimega S5.