Seoses euro-otsusega peavad kõik ettevõtted alustama oma raamatupidamis- ja juhtimistarkvara ümber seadistamisega, et mitte jaanuarist töövõimetuks muutuda.

Ettevõtete eurole üleminek toob kaasa isegi kaasaegse tarkvara puhul rida töid - olemasoleva seadistuse kaardistamine, skriptide ümberkirjutamine, andmete konverteerimine, üleminekutestid ning vajadusel parandused ja uued testid. Kui ettevõte kasutab keerulisemalt seadistatavaid programme, siis tuleb lisaks arvestada veel programmeerimine, mis on aeganõudev ja kulukas. Kui eurole üleminekut toetavate IT-lahendustega õigeaegselt mitte tegeleda, siis tekib oht, et ettevõte muutub mõneks ajaks päris töövõimetuks.

Samsung hakkab järgmisest kuust tootma uusi, 30 nm tehnoloogiaga ühekihilisi OneNAND kiipe, mis on neli korda kiiremad kui vanad ja pakivad 8 Gb mälukiibile tunduvalt tihedamini andmeid.

Samsungi pressiteate kohaselt lähevad need põhiliselt kasutusse mobiiltelefonides, kuid ka minisülerid võiksid olla sobiv kasutajagrupp.

FOOKUS
Milleks meile IT-agentuur? Eesti võitleb IT Agentuuri Eestisse saamise nimel. Uurime, mis kasu sellest meie riigile oleks.
Lk 16

ARVAMUS
6    Vastasseis: kas iPad muudab IT-maailma või mitte?
7    Eksperdid hindavad: kratid.com
8    ITLi veerg: IT-projektid teistesse valdkondadesse

UUDISED
10    Eesti Shanghai EXPO-l
14    Uus ja vanad: Microsofti Kin-telefon

FIRMA
22    JukuLab aitab NATO-l õpetada

(Arvutimaailm 5/10)

Priit Salumaa on tuntud nii luule- kui infotehnoloogiaringkondades, nii oma pärisnime kui loomenime Arstionu all. Mobiilirakendusi koodiv luuletaja ning Mobile Monday ürituste eestvedaja vastas Arvutimaailma traditsioonilistele küsimustele arvutimaailma kohta.

Esimene kokkupuude arvutiga?

Esimene kokkupuude toimus aastal 1991 Tartu Annelinna arvutuskeskuses, seal nimelt töötas ühe minu klassivenna ema. Tema tööarvuti taga käisime mängimas Pack-Mani ning Prince of Persiat.

Esimene oma arvuti?

Esimese (selleks oli Ordi, kõige soodsam) ostsin esimesel kursusel, olles astunud TÜ Matemaatika teaduskonda 1998. a. Selleks võtsin õppelaenu. Enne seda olin keskkoolis kasutanud vanaisale kingitud arvutit.

Hakkabki aasta täis saama ajast, kui alustasime metalse LG Arena testimist. Nagu arvata võis, pidas tugeva metalse korpusega telefon selle aasta hästi vastu. Kerged kriimud leiab küll nikeldatud esipaneeli äärelt ning ühe väikese mõlgi monoliitselt alumiiniumist tagakaanelt, aga ekraan on praktiliselt kriimustustevaba ja nupud töötavad sama hästi kui uuena.

Ekraani katab küll n.ö tehasekile, kuid seegi on nii hea, et kriimustusi ei pole. Vaid mõned õhumullid on servadesse aja jooksul tulnud, aga ekraanini need ei ulata. Akugi peab väga hästi vastu, olulist tööaja lühenemist aasta jooksul pole toimunud.

(Arvutimaailm 3/10)

? Külmal detsembripäeval vajas kesklinna pargitud auto kontrolöride eest kaitset. Pikk mobiilse parkimise protsess oli läbikülmunud näppudega piinarikas.

! Peast käis läbi mõte – telefoni on vaja üht nuppu, mis teeb selle toimingu kiireks ja mugavaks.

Android-rakenduste poes ma sellist programmi ei leidunud, seega oli olemas suurepärane võimalus maailmaparanduseks ja enese harimiseks.

Rakenduste kirjutamine Androidile eeldab Java arenduskeele tundmist ja ametlik tööriist on Eclipse’i-põhine. Et olen kirjeldatud tehnoloogiatega oma igapäevases töös palju kokku puutunud, siis ei saanud sellise lahenduse programmeerimine palju aega võta.

Täiendavalt oli vaja selgeks teha raamistik ja üldised põhimõtted.

11. mail kell 15:00 toimub IT Kolledži avalike loengute sarjas kahekümne kolmas loeng. Maailma juhtiva infoturbetarkvara tootja F-Secure viirusetõrje laborite juht  Mikko Hyppönen peab loengu teemal “Viimaseid näiteid küberkuritegelikust maailmast“.

IT Kolledži rektori Kalle Tammemäe sõnul on infoturbe maailma tippguru Mikko Hyppönen Eestis väga oodatud külaline kuivõrd turbeküsimused on tõestatult missioonikriitilised nii iga organisatsiooni kui üksikisiku vaates. „Meil on hea meel kuulda uusimatest arengutest turbevaldkonnas vahetult tippklassi turbetarkvara tootva firma juhtivalt arendajalt ja ideoloogilt“, sõnas Tammemäe.

Tele2 avas maapiirkondade internetiga katmise projekti raames kahe kuuga 36 uut 3,5G jaama. Septembriks soovib ettevõte katta kiire 3,5G interneti leviga ca 55% Eesti territooriumist, kasutades selleks suuremat leviala võimaldavat UMTS900 tehnoloogiat.

Praegu elab Tele2 kiire 3,5G interneti levialas ca 75% elanikkonnast.

Kahe kuuga kattis Tele2 kiire 3,5G leviga suure osa Harjumaast ja Pärnumaast, lisaks avas uued 3,5G jaamad Lääne-Virumaal, Raplamaal, Läänemaal ning Tallinna linnas.

Maapiirkondades ülikiire interneti baasinfrastruktuuri arendav Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus selgitas välja esimese projekteerimis-ehitushanke EstWin 001 edukad pakkujad. Need hakkavad ehitama seitset geograafiliselt eraldi seisvat hanget. Ühe kilomeetri võrgu projekteerimise ja ehituse keskmiseks hinnaks kujunes ligi 125.000 krooni. Kõigi pakkumiste hind kokku on ca 50 miljonit krooni.

Elisa toob esmaspäevast välja mobiilse interneti paketid, kus pole mahupiiranguid. Lisaks plaanib Elisa 3,5G levialaga katta aasta lõpuks 50% Eesti territooriumist.

Elisa juhatuse esimeheSami Seppäneni sõnul on Elisa käesoleva aasta eesmärgiks välja ehitada suurim ja kiireim 3,5G leviala. „Viimase paari aasta jooksul on mobiilne internet tänu arvestusväärsetele kiirustele tõusnud koduinternetile võrdväärseks konkurendiks,“ ütles Sami Seppänen.