Varem öeldi selle seadme kohta lihtsalt võrguketas, nüüd enam nii lihtsalt ei saa – Buffalo on oma kahe kettaga salvestusseadme karbile kirjutanud trendikalt, et tegemist on personaalse pilvega.

Pilveteenus on tagatud ja see pole siiski niisama reklaamsõna. Nagu tänapäeval paljude veebikaamerate, ketta- ja muude seadmetega saab neile ligi igalt poolt üle veebi: need ajad, kui tuli oma fikseeritud IP-aadress internetiteenuse pakkujalt taotleda, on saanud tavalise kasutaja jaoks ajalooks. Tuleb lihtsalt Buffalo seadme veebiliidesesse logida ja oma seade ära seadistada, siis Buffalo pilveteenuse lehel oma seadmesse logida ja ongi kõik asjad käes. Mobiilsete seadmete jaoks on aga veel oma äpp. Asjadele on võimalik ligi saada nii kodust eemal oleva arvuti, tahvli kui mobiili kaudu.

EMT tehnoloogiadirektori ja konkursi “Eesti parim mobiilirakendus 2014” žürii liikme Tiit Tammiste (kes muuseas oli ka 1993. aastal alustanud Arvutimaailma ajakirja sünni juures) sõnul on nutiseadmetele saadaval kolm miljonit rakendust, millest paljud võivad kasutajat ohustada.

Tiit Tammiste sõnul on AppStore´i, Google Play ja Windows Marketi vahendusel saadaval üle kahe miljoni rakenduse ning lisaks ligi miljon kolmanda osapoole äppi. “Mida rohkem nutiseadmed levivad ja eraelulisi ning finantsandmeid sisaldavad, seda huvitavamad on nad igat masti pahalastele. Nii neile, kes füüsiliselt telefoni või sealset sisu himustavad kui ka neile, kes üritavad andmetele rakenduste kaudu ligi pääseda,” ütles Tammiste ja lisas, et iga telefoni- või tahvlikasutaja peab teadma nutikaitse põhitõdesid.

Kui 90ndatel algas Tiigrihüppe projekt ja klassid said endale uued lauaarvutid, siis tundus kõik nii arusaadav: õpilased õpivad arvutit kasutama, hakkavad ehk programmeerimagi ja annavad panuse kõrge lisandväärtusega IT-ärisse.

Nüüd aga tundub saabuv digipööre viivat meid tagasi õpetaja Lauri aega: jälle on õpilastel ees tahvlid ja krihvlid – vabandust, puutetundlikud pliiatsid, millega oma käega tahvlile vastuseid ja tekste kirjutada. Tagasiminek on siiski suur samm edasi: digitaalne arvutiklass annab õpetajale võimaluse igast õpilasest ülevaate saada ning tunnikontroll ei ole enam õpetaja jaoks tund kontrolli koolis ja terve öö tunnikontrollide parandamist kodus. Õpetaja saab digiklassi tarkvaraga tulemused kohe kätte ja hindedki on pandud sekunditega.

AM testib võrguseadmeid suhteliselt harva, aga aeg-ajalt tuleb siiski selle maailmaga end kursis hoida. Linksysi soodne ruuter väikefirmale võiks olla üks selline verstapost, mille najal vaadata, kuidas see konservatiivne võrgumaailm vahepeal on edasi läinud.

Ega tõesti tohutut revolutsioonilist hüpet pole aastate jooksul toimunud, kuid siiski on areng muutunud lihtsuse ja kiiruse suunas. Linksys LRT224 on väikefirmale paras ruuter internetiühenduse kindlustamiseks. Ilmselt on vaja juurde ka mõnesid muid võrguseadmeid, aga keskse sidetagajana on see mugav lahendus: kaks WAN-i ehk kahest erinevast allikast gigabitist sisendit internetiühendusele, VPN (turvaline ühendus kodukontorist või reisilt koduvõrku), tüüpiliselt neli porti lisaseadmete ühendamiseks ja kui vaja, siis teise WAN-i asemel demilitariseeritud tsoon avalike seadmete, näiteks veebiserveri jaoks. Juurde võib vaja minna näiteks teise (alternatiivse) WANi seadet, olgu see siis 4G modemiga ruuter või raadiolingi ruuter. Kahe siseneva internetiühenduse vahel saab teha load balancing´ut ehk koormuse jaotust või määrata, et üks on põhiühendus ja selle katkemisel võetakse minimaalse katkestusega kasutusele teine, varuühendus.

Google´i isesõitvad autod on juba käinud testsõitudel linnatänaval ning läbinud kogu USA idakaldalt läänekaldale ja vastupidi. Nüüd on Google esitlenud ka oma naljakanäolist kontseptisooni täiesti rooli ja pedaalideta väikesest kahekohalisest autost. Lapsed näevad asjal potentsiaali ja juba küsivad: isa, kas sa tahaksid sellist autot perre?

Isa võib-olla perre tahaks, aga endale ilmselt mitte. See on üks probleem, kuid kindlasti ületatav. Siin aga on Mashable kokku kogunud kaheksa küsimust, mis 2015. aastal müügile jõudva uue mini-isesõitjaga võivad kerkida.

? Sinu sõber või sina ise teibid hoolega sisseehitatud veebikaamerat? Järelikult kardad, et keegi võib sinu arvutis ringi nuhkida ja sealhulgas ka kaamerapilti salaja vaadata.

! Hirm võib olla põhjendatud, kui arvutis on mõni protsess, mis salaja veebikaamerat kasutab. Seda saab lihtsalt järgi vaadata.

Lifehacker.com annab nõu: selleks peab oma Windowsiga masinasse installima põhjaliku ja üliülevaatlikku Process Exploreri, mille võib hiljem paigaldada ka Windowsi vaikimis Task Manageri asemele, kui on soov oma arvutis toimuvast põhjalikum ülevaade saada.

Mäletame veel pressiteateid Samsungi Galaxy S 4 ja Note 3 kohta, kus märgiti ära ka kaheksatuumalisi protsessoreid, kuid nüüd paistavad kõik meil müügil olevad nutitelefonid piirduvat nelja tuumaga. Vaid mõni tahvlimudel on saanud kaheksa. Poolast on aga kohe müügile jõudmas odav kaheksatuumaline äritelefon Overmax Vertis Yard, millega saab proovida paralleelarvutuse võimsust, kui see taskus vajalik on.

Kiire kaheksatuumaline ehk octa-core protsessor MTK 6592 (1,7 GHz) on toetatud 2 GB mäluga, 16 GB välkmäluga ja microSD kaardipesaga, kuhu võib pista kuni 32 GB suuruse mälukaardi. Ka "graafikakaart" on võimas: neljatuumaline Mali 450 GPU.

AnTuTu testis saavutas see riistvara 30 000 punkti (võrdluseks: AM-i testis sai Nexus 5 nutitelefon 27 933 punkti).

Digipöörde koolitusjuht Mart Laanpere avalikustas täna hommikul kaheksa pilootkooli, mis osalevad sellel aastal Samsung Electronics Baltics’i ja Tallinna Ülikooli poolt algatatud Eesti kooliuuendusprogrammis, nn Digipöördes.

Digipööre toimub kaheksas pilootkoolis üle Eesti erinevatest maakondadest. Kliki juuresoleval kaardil, et näha suuremalt, kus need koolid asuvad.

Kui Samsungi ja HTC uued lipulaevad seekordsel uuenduskuuril said vaid nö facelifte, kui automaailmast termineid laenata, siis LG G3 tõi täna õhtul avalikkuse ette steroididest ungil musklitelefoni, mis pingutab paljude näitajatega teistest telefonidest, aga ka paljudest tahvlitest ja süleritest.

Vaadake ise.

Elisa tähistab selle nädala lõpus oma Eestis tegutsemise 20-ndat juubelit, aga firma ise on juba vanem kui ükski teine kommunikatsiooniettevõte Eestis. Soomes alustas Elisa tegevust 132 aastat tagasi. Firma ajalugu algab sellest, kuidas Daniel Johannes Wadén sai loa hakata pakkuma telefoniteenust Helsinis 1882. aastal. Muidugi siis veel mitte Elisa nime all, vaid kui Helsingin Telefooniyhdistys.

Eestisse tuli praegune Elisa 1994. aastal Radiolinja nime all ja hakkas esimesena pakkuma GSM-i nime GSM256 nime all. 256 oli siis operaatori suunakood.