? Mobiiliga saab südamerütmi mõõta, vahemaid kaamera abil hinnata, palgivirna tihumeetrid kokku arvutada. Aga kas mobiilikaamerast saaks teha ka termokaamera?

! Esialgu tundub, et seda küll ei saa. Kuid termokaamerate tootja FLIR tõi eelmisel aastal välja mobiililisa, mis just seda teebki - näitab mobiiliekraanil termokaamera pilti ning aitab välja selgitada soojad või külmad kohad.

Kui kõik vähegi endast lugupidavad elektroonikatootjad on nutikella juba välja toonud (või kohe toomas), siis paljud "päris" kellatootjad on seda sebimist muigega pealt vaadanud. Kuid esimesed juba ärkavad - Tag Heuer võttis jalad kõhu alt välja ja tegi stiilse, kuid kalli kella. Selline tuntud suurtootja nagu Casio võtab asja sama tõsiselt või isegi tõsisemalt. Casiole omaselt on uus kell tugev, käib läbi tulest ja veest ja kõikvõimalikest torudest koos oma kandjaga ning on lisaks täis topitud paljusid erinevaid sensoreid karmidele seiklejatele.

Vähetuntud Hiina tootja telefoni ostes on ikka väike kõhklusehetk, et mis sellest siis oodata. Coolpad Modena on meil juba testitud, järgmisena ette võetud Porto kohta ei osanudki alguses öelda, kas see on lipulaevam kui Modena või siiski mitte.

Aga igal juhul näeb telefon hea välja. Väga soliidne ja šikk korpus on õhuke (vaid 7,9 mm kõige paksemast kohast keskel), sile ja metalsete äärtega. Suurus on samuti just käe järgi, ehkki ekraan võiks natuke suurem olla.

Ajame siis näpuga tehnilistes parameetrites järge ja tõepoolest, silmi ridadest üle libistades ei leiagi eriti mingit erinevust. Mõlemal telefonil, nii Modenal kui Portol on neljatuumaline 1,2 GHz protsessor, 2 GB operatiivmälu, napp 8 GB välkmälu (saadaval sellest 4,5 GB), microSD pesa, Kahe SIM kaardi kasutamise võimalus, 8 MP kaamera taga. Siiski, esimesed erinevused juba selguvad: Porto on parema Selfie-kaameraga ehk 2 MP asemel 5 MP. Ja käeshoidmisel alguses tunne ei petnud – Porto on küll sama pikslihulgaga - 540 x 960, kuid väiksema ekraaniga (5,5 asemel 4,7-tolline ekraan). Väiksusest tingitult on ka aku pisem ja kõneaega vähem.

Hind on samuti sulanud alla 150 euro. See ju iseenesest on elegantse telefoni kohta soodne diil.

Kui sul on paarsada eurot ja hirmus rännukihk - nii hirmus, et läheks lausa mitmeks nädalaks seinakontaktidest ja tsivilisatsiooni hüvedest eemale, siis tundub, et varsti on selle olukorra jaoks nutitelefon välja tulemas. Oukitel K1000 on peaaegu tavaline nutitelefon, mille paksu keresse on ära mahutatud akupanga mahuga aku - 10 000 mAh. meenutame, et tavalistes nutitelefonides on heal juhul paari tuhande milliampertunnine aku, võimsamates nutitelefonides 3000-4000 mAh, aga mitte rohkem. Selle mahuga saab heal juhul mitu päeva senakontaktist eemal olla, aga me veel mäletame aegu, kui telefoni laeti kord nädalas - kas need ajad on jäädavalt möödunud?

Tegelikult mitte.

Kuna me ei läbe ära oodata kaugelt maalt kingi saabumist, siis tutvustame uutmoodi mobiililisa kohe praegu: endoskoopi, mille saab pika kaabli otsas kuhugi sügavusse saata, kasvõi vee alla. Mõned mudelid on lausa 15-meetrise kaabliga.

Selle saab telida näiteks Gearbestist 16 dollari eest või valida eBays kümnete hulgast.

Mida sellise endoskoobiga siis teha annab? Näiteks üks ostja kasutas seda ilutulestikupatarei torude kontrollimiseks, kas ikka kõik laengud on välja lennanud. Oma pead ikka ei raatsi iga toru ette panna selle väljauurimiseks.

Nii nagu kunagi tuli autoekspertidel hakata sõnu sööma “riisikottide” ja muude halvustavate nimetuste pärast Aasia autotoodangu aadressil, tuleb varsti sõnad tagasi võtta ka neil, kes Hiina telefonidest kuuldes ebatsensuurseid sõnu kasutavad. Ajad on ammu muutunud. Hiinlaste toodang on tulnud ja nii mõnestki loorberitel lebavast senisest suurest tuntud tegijast vaikselt mööda kihutanud.

Paraku leiab aina rohkem inimesi enne kuu lõppu, et nende operaatori poolt lubatud andmeside maht on varem täis saanud. Veebisurf, videod ja pidev äpp´ide uuendamine on teinud oma töö. Mida teha?

2013. aastal alguse saanud Google´i otsimootori arendus võib tulevikus mobiiliäpindusse tuua täiesti uue ajastu - selle asemel, et rakendusi oma telefoni laadida, võib neid hoopis serverist mobiili striimida. See tähendab, et põhimõtteliselt oleks võimalik ka IOS-i ja Windowsi platvormil mobiilidest või tahvlitest kasutada Androidi rakendusi. Esialgu seda muidugi loota ei tasu, sest Google alustab äpp´ide striimimisega oma otsingu kaudu vaid Androidi seadmetele. Ja vaid üksikute valitud äpp´idega.

Blackberry, kunagine äritelefonide lipulaev, on juba aastaid rabelenud nutitelefonide konkurentsis oma platvormiga. Tundub, et see aeg on läbi saamas. Äritelefonide lipulaev on sundinud alla vanduma - ärikasutajad on valdavalt iPhone´ile, kuid muidugi ka Androidile oma käe andnud. Windows Phone, mis loodeti ettevõtetele nende äriplatvormina maha müüa, pole veel lendu tõusnud. Sellises olukorras otsustas ka Blackberry alla vanduda ja vastuvoolu enam mitte purjetada. Selle asemel, et oma platvormil edasi püsida, tuldi välja uue Androiditelefoniga. Mine tea, äkki see lööbki läbi?