Inteli protsessorite ohtliku mälulekke kõrvaldamine aeglustab kogu arvutimaailma tööd kuni 30 protsenti

Hiljuti selgunud Inteli 64-bitise arhitektuuriga protsessorite kerneli mälulekke probleemi kõrvaldamine saab olema tõeline peavalu ja võib arvuteid aeglustada kuni 30 protsenti. Kerneli mälulekke turvaauk tähendab, et vastav kahjulik programm võib kiibi selle mäluosa andmetele ligi pääseda ja lugeda näiteks sinna salvestatud paroole ja muud tähtsat infot.

Viga, mis annab rakendustele ligipääsu protsessori kerneli mälus olevatele andmetele, on ilmselt IT ajaloo üks suurimaid, sest puudutab kõiki Inteli 64-bitiseid protsessoreid. Need aga on 90 protsendil kasutusel olevatest arvutitest ja serveritest. Vaid väga vanad 32-bitised süsteemid pole probleemist puudutatud ja väga uued protsessorid aeglustuvad peale turvaparandust ilmselt vähem, kuna neil on vastavad kiirendid.

Kui keelata kasutaja rakenduste ligipääs otse kerneli mäluosale ja anda iga pöördumine seal vahel tegutsevale operatsioonisüsteemi vastavale funktsioonile, siis on selge, et arvuti muutub oluliselt aeglasemaks.

Seda katsetati juba Linuxi kerneli ümberkirjutamisel ja ka andmebaasi pöördumise kiirus vähenes oluliselt.

Kui Linuxi esimesed parandused on juba väljas, siis IOS ja Windows on veel lappimata. Kõige kiiremini võib Windowsile tulla parandus nn Patch Tuesday ajal ehk järgmisel teisipäeval. Paraku pole selles midagi rõõmustavat, kui kogu arvutitehnika üle maailma seepeale 30% aeglasemaks jääb. Esialgu aga muud lahendust pole, alternatiiviks on riskida ohuga, et mõni suvaline veebibrauseri käivitatav Javascripti kood saab vaadata kerneli mälus olevaid suuri saladusi paroolidest sinna puhverdatud privaatsete failide sisuni välja.