Küber-ukse taga kangutatakse aina rohkem. Lausa kordades rohkem. 2012. aastal kasvas avalikustatud andmelekete arv maailmas 40 protsenti ja see mõjutas rohkem kui 160 miljonit inimest, selgub KPMG globaalsest uuringust Data Loss Barometer 2013. Ettevõtete andmekao juhtumitest moodustavad enamiku tahtlikud ründed, mille osakaal on kasvanud kahe aastaga ligi seitse korda, teatas KPMG Baltics OÜ.
Möödunud aastal ligi poole võrra kasvanud andmelekete hulgast 67 protsenti oli põhjustatud häkkimistest. Kui eelnevatel aastatel keskendusid häkkerid eelkõige tervishoiu- ja valitusasutuste andmete varastamisele, siis 2012. aastal tõusis märkimisväärselt rikkumiste arv ettevõtluses - 2010. aastal lekkis kaheksa protsenti ettevõtete andmetest häkkimise tagajärjel, möödunud aastal lausa 52 protsenti.
Kõigist andmeleketest oli häkkimisjuhtumeid eelmisel aastal kõige enam meediaettevõtetes (98 protsenti intsidentide koguarvust), samas finants- ja kindlustussektoris oli kolmandikul juhtudest andmelekke põhjuseks pettused ja manipulatsioon.
Enim andmelekkeid toimus valitsusasutustes, haridus- ja tehnoloogiasektori ettevõtetes. Rikkumiste peamine põhjus oli isikuandmete vargus, mis moodustas kõigist rikkumistest 46 protsenti.
KPMS-i uuring hõlmab vaid avalikuks saanud juhtumite analüüsi, kus rikkumisest informeerimine on olnud kohustuslik või andmete leke on mõjutanud juba laiemat avalikkust. Kuid reaalne juhtumite arv võib olla veelgi suurem, kuna näiteks paljud äriandmestiku kadumise või varastamisega seotud juhtumid jäävad ettevõtte siseinfoks.
Uuring näitab, et 2011. aastal oli organisatsiooni siseseid andmete kadumise ja varastamise juhtumeid 435, kuid eelneval aastal oli see arv vaid 198. Samas moodustasid töötajate hooletus ja süsteemivead siiski neli protsenti andmete kadumise ja varastamise põhjustest.
KPMG läbiviidud uuringus osales möödunud aastal üle 82 erineva riigi, kuid viie aasta jooksul on uuringus kokku osalenud 96 riiki.