Euroopa linnade õhuliikluses lubatakse uue ajastu algust | AM.ee

Euroopa linnade õhuliikluses lubatakse uue ajastu algust

Ligikaudu pool maailma elanikest elab linnades. Eeldatavalt koondub juba 2050 aastaks 80% maailma elanikkonnast linnadesse, kus seisavad silmitsi tohutute, aina kasvavate liikumisprobleemidega. Omavalitsused kogu maailmas piloteerivad algatusi, mis on suunatud linnaliikluse väljakutsete lahendamisele, (digitaalse) infrastruktuuri parandamisele ja õhusaastatuse vastu võitlemisele. Linna õhuliiklus ehk Urban Air Mobility (UAM) on kui tänapäevaste linnade uus vereringe, kriitiline majandustegur ning aruka ja jätkusuutliku arengu hõlbustaja.

Uue ajastu teerajajad

Seda uut reaalsust hakkab uurima ja arendama 30 partnerist koosnev Flying Forward 2020 (FF2020) konsortsium. Tegemist on uurimisprojektiga, mida Euroopa Komisjon rahastab teadusuuringute ja innovatsiooni programmist Horisont 2020. Projektipartnerid töötavad ühiselt selle nimel, et Euroopa Liidust saaks 21. sajandi keskkonnaalaste, sotsiaalsete, majanduslike ja tehnoloogiliste probleemide lahendamise juhtiv, ülemaailmne eestvedaja. Eesmärgiks on pakkuda turvalisi, ohutuid ja mugavaid UAM-põhiseid integreeritud, kaasavaid ja jätkusuutlikke (digitaalseid) lahendusi.

Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) innovatsiooni ja ettevõtlusbüroo juht Frank Salzgeber võttis selle kokku: „Linnaliiklus piirdus seni kahe mõõtmega, samas kui inimesed näevad kolme dimensiooni. Linna õhuliiklus ehk UAM aitab ühiskondadel kogeda täiesti uut dimensiooni liikluses. Me liigume säästvate ja kestlike linnade loomise suunas."

“Tulevikku vaataval linnal, nagu Tartu on oluline pidada uute arengutega sammu ja olla teerajajaks”, tõi esile Tartu abilinnapea Raimond Tamm.

“Projekt annab hea võimaluse kaasata mehitamata õhusõidukite jaoks vajaliku keskkonna loomisele ning seonduvate teenuste arendamisele erinevate sektorite esindajad. Täna on veel keeruline täpselt ette näha milliseid teenuseid on võimalik linnakeskkonnas droonidega pakkuda, kuid saadetiste kohale toimetamine sotsiaalhoolekande raames või siis kriisiolukorras ning samuti avaliku taristu inspekteerimine on ühed näited linnale huvipakkuvatest võimalustest, “ täpsustas Tamm.

Iduettevõtluse suur võimalus

Kolmeaastase uurimisprojekti Flying Forward 2020 käigus arendatakse uus Euroopa Liidu linna õhuliikluse (UAM) ökosüsteem, mis on kooskõlas Euroopa Liidu liikmesriikide valitsuste digitaliseerimise strateegiaga (Digital Government Transformation - DGT) ja keskendub sellele, et linna õhuliikluse planeerimine saab osaks linnade ruumilise planeerimise infrastruktuurist. Linna õhuliikluse võrgustiku ja taristu loomine ning selle linna digitaalsesse taristuga sidumine, võimaldab meie elu hõlbustada turvalisel, ohutul ja tõhusal viisi.

“Tartu Teaduspark on koos Tartu linnaga pidevalt otsimas võimalusi kuidas tehnoloogiasektori kiiret arengut linnaelanike ja kohalike ettevõtete kasuks pöörata. 28 tegevusaasta jooksul on teaduspargist kasvanud välja mitmed rohetehnoloogia ettevõtted, näiteks Skeleton Technologies ja Click&Grow. Euroopa Kosmoseagentuuri äriinkubaatoris ja S2B Launchpad teadusmahuka ettevõtluse inkubaatoris, mida me linna toel eest veame, tegutsevad mitmed suure potentsiaaliga iduettevõtjad,” selgitas Tartu Teaduspargi juhatuse liige ja Euroopa Kosmoseagentuuri Eesti äriinkubaatori juht Andrus Kurvits. “1. detsembrist alustasime uue väga põneva ja perspektiivika valdkonna edendamisega – linna õhuliiklus, fookusega mehitamata õhusõidukitel ehk droonidel. Koos Eesti Lennuakadeemia, Tartu linnaga ning kohalike startupidega, nagu Skycorp ja Hepta Airborne soovime tuua tuleviku linnaruumi käega katsutavasse kaugusesse, kus teenuseid on võimalik osutada lisaks tänavatele ka õhukoridorides.” täpsustas Kurvits.

Droonid linna õhuliikluse keskmes

“Mehitamata õhusõidukid jäävad veel pikemaks ajaks ainukeseks täisautonoomsust võimaldavaks liikuvvahendiks. Sellel on lihtne põhjus – õhus pole liiklust.” rõhutas teema olulisust Skycorp tegevjuht Marek Alliksoo. Tema arvates viib mehitamata õhusõidukite kasutuselevõtt linnad Tark Linn 4.0 faasi ja võimaldab teha digitaalse rohepöörde. Alliksoo lisas veel: “Selle eelise korrektne ärakasutamine ja integreerimine Targa Linna või Targa Regiooni kontekstis võimaldab viia näiteks meditsiiniline logistika tänavatelt õhuruumi, mis omakorda vähendab liiklustihedust ning sellega kaasnevaid emissioone. Lisaks loovad “Silmad taevas” võimaluse olemasolevaid teenuseid parendada.

FF2020 on konsortsium ja ökosüsteem, mis aitab Euroopal kiirendada linna õhuliikluse arengut. Ökosüsteemi kuuluvad rahvusvahelised multidistsiplinaarsed ekspertide meeskonnad (Digie, EUROUSC Italia, Nalantis, Serendipity, Maastrichti ülikool ja VERSES) ja toetavad partnerid (Airmap, Eindhoven City, Eesti Lennuakadeemia, Itaalia tsiviillennundusamet (ENAC), Hepta, Lumo Labs, Microsoft, Milan City, Nokia, NXP, Oulu linn, Skycorp, Tartu linn, Unifly ja VDL). Ökosüsteemi, linna õhuliikluse infrastruktuuri tulemusi katsetatakse viies eluslaboris ehk Living Labis üle kogu Euroopa, et võimaldada ühisloomingut (High Tech Campus Eindhoven, Oulu Ülikool, Tartu Teaduspark, Milano Ospedale San Raffaele ja Zaragoza linn) ). Konsortsiumi toetavad suured institutsioonid, sealhulgas UAM Initiative Cities Community (UIC2), EUROCONTROL, ühisettevõte SESAR, Euroopa Liidu Lennundusohutusamet (EASA) ja Euroopa Kosmoseagentuur (ESA).

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.