Täna on see päev! Maailma esimene veebileht tähistab 6. augustil oma auväärset 35. sünnipäeva. On aeg teha kummardus tehnoloogia ajaloole ja vaadata, kust kogu tänapäevane internetihullus alguse sai.
6. augustil 1991. aastal avaldas Šveitsis asuva Euroopa Tuumauuringute Keskuse (CERN) füüsik ja teadlane Tim Berners-Lee maailma esimese veebilehe.
Avamispäeval oli seal vaid üksainus riiul ja sellel üks pisikene brošüür, mis õpetab, kuidas seda uutmoodi "raamatukogu" üldse kasutada. Just selline see ajalooline lehekülg oligi – see oli pühendatud World Wide Web (WWW) projektile endale, selgitades teistele teadlastele, mis asi on hüpertekst (HTML) ja kuidas veebi (WWW) kasutada. Hüperteksti algse idee käis välja Ted Nelson 1965. aastal.
Kodulehekülg ei asunud kuskil pilveserveris, nagu oleme harjunud täna, vaid seda majutati Berners-Lee isiklikus lauaarvutis NeXT. Kuna see tavaline kontoriarvuti hoidis hetkel üleval kogu maailma veebiliiklust, seisis masinal toona nüüdseks legendaarseks saanud hoiatav kleebis:
"This machine is a server. DO NOT POWER IT DOWN!!"
(See masin on server. ÄRA LÜLITA SEDA VÄLJA!!)
Tänaseni on see digitaalne ajaloomälestis kõigile huvilistele kättesaadav aadressil info.cern.ch.
Kuigi esimene veebileht oli monumentaalne samm, sündis tegelik internetimaagia veidi hiljem. 30. aprillil 1993 otsustas CERN anda World Wide Web tarkvara avalikku omandisse (public domain). Hiljem muudeti see avatud litsentsiga kättesaadavaks, et tagada tarkvara maksimaalne levik. Nii juhtuski.
Praegu, mil me kerime lõputuid sotsiaalmeediavooge ja striimime 4K-resolutsioonis filme, on paslik korraks mõelda sellele ühele väikesele NeXT arvutile Šveitsis. Kuidas maailma esimene veebileht välja nägi, saab vaadata siit. Palju õnne, World Wide Web!
