(Sisuturundus)

Auto ostmisel vaadatakse tavaliselt hinda, kütusekulu ja varustust. Igapäevase kasutamise seisukohalt on aga vähemalt sama oluline küsimus, kui palju maksab 100 kilomeetri läbimine bensiini-, diisel- või elektriautoga. Vastus sõltub nii auto energiatarbimisest, tankimise või laadimise hinnast kui ka sõiduharjumustest.

Bensiin, diisel ja elekter: millest sõidukulu sõltub?

Bensiini- ja diiselautode puhul on arvestus tuttav: auto tarbib teatud hulga liitreid 100 kilomeetri kohta ning tanklas tuleb nende eest maksta. Elektriautoga on põhimõte sama, ainult liitrite asemel arvestatakse kilovatt-tunde. Seetõttu saab kõiki kolme sõidukit võrrelda ühel alusel: mitu eurot kulub 100 kilomeetri läbimiseks?

Bensiini ja diisli hinnas sisalduvad kütuse enda maksumus, transpordi- ja müügikulud, aktsiis ning käibemaks. Eestis moodustavad maksud ligikaudu poole tanklahinnast, kusjuures käibemaks on 24 protsenti ja bensiiniaktsiis ligikaudu 0,593 eurot liitrilt. Seega sõltub kütuse lõpphind nii maailmaturust kui ka riigi maksupoliitikast.

2027. aasta mais on kavandatud diisliaktsiisi tõus 15 protsenti ja bensiiniaktsiisi tõus 10 protsenti. Bensiiniaktsiis peaks suurenema veel 2028. aastal. Kuigi aktsiisitõus ei tähenda automaatselt sama suurt hinnatõusu tanklas, tasub autot valides arvestada ka pikemaajaliste kuludega.

Elektriauto puhul sõltub kilomeetrihind peamiselt elektri maksumusest ja auto energiatarbimisest. Kodus laadimine võib osutuda märksa soodsamaks kui avaliku kiirlaadija kasutamine, kuid elektriautoga sõitmine ei ole alati automaatselt odavam.

Kui palju maksab 100 kilomeetrit Eestis?

Sõidukulu arvutamiseks piisab lihtsast valemist: 100 km hind = energiakulu 100 km kohta × energia ühikuhind.

Võtame võrdluseks keskmise suurusega autod järgmiste näitlike tarbimisnäitajatega: bensiiniauto 7 l/100 km, diiselauto 6 l/100 km ja elektriauto kodus laadides 17 kWh/100 km. Avaliku laadimise puhul arvestame 20 kWh/100 km. Tegemist on võrdluse jaoks valitud eeldustega, mitte konkreetsete automudelite ametlike näitajatega.

Kütusehindade aluseks võtame Eesti 2026. aasta oktoobri alguse ligikaudsed hinnad: bensiin 1,94 eurot ja diisel 2,09 eurot liitrilt. Koduse elektri näidishinnaks kasutame 0,23 eurot kilovatt-tunnilt, mis tugineb varasemale Eesti kodutarbijate hinnatasemele. Avaliku laadimise puhul lähtume tavalaadimise hinnavahemikust 0,29–0,33 eurot ja kiirlaadimise hinnavahemikust 0,39–0,55 eurot kilovatt-tunnilt.

Nende eelduste põhjal kujuneb 100 kilomeetri ligikaudne maksumus järgmiseks.

Hinnad on näitlikud ning muutuvad ajas. Kütusehinnad põhinevad 2026. aasta oktoobri alguse võrdlustasemel, koduse elektri näidishind varasemal statistikal.

Arvutus näitab, et nende eelduste korral on elektriauto energiakulu väiksem isegi avalikku kiirlaadijat kasutades. Vahe kodus ja avalikus laadijas on aga märkimisväärne. Väikese kütusekuluga bensiiniauto või suure energiatarbimisega elektriauto korral võivad tulemused üksteisele läheneda.

Elektriauto tegelik kulu sõltub laadimisvõimalustest

Elektriauto üks praktilisi eeliseid on võimalus laadida sõidukit kodus. Kui olemas on garaaž või kindel parkimiskoht koos laadimisvõimalusega, saab auto ühendada vooluvõrku ajal, mil seda ei kasutata. Koduse laadimisseadme võimsus on sageli ligikaudu 7,4 kW, mis sobib regulaarseks laadimiseks pikema parkimise ajal.

Elektri hind mõjutab otseselt elektriautoga sõitmise maksumust. Eestis kujuneb elektri börsihind vastavalt turu pakkumisele ja nõudlusele ning võib ajas muutuda. Elektrituru hinnataseme jälgimiseks avaldab ka XYdata iga päev Eesti elektri börsihindu, andes ülevaate elektri maksumusest ja selle muutumisest. Koduse laadimise lõpphinna arvutamisel tuleb siiski arvestada ka võrgutasude ja maksudega.

Avalik laadimine sobib neile, kellel kodus laadimisvõimalust pole, ning pikemate reiside puhul. Kiirlaadijates tuleb tavaliselt arvestada kõrgema hinnaga. Kuni 150 kW laadijas võib aku laadimine 80 protsendini võtta ligikaudu 15–40 minutit, kuid tegelik aeg sõltub autost ja laadimistingimustest.

Elektriauto energiatarbimine ei püsi ka aasta ringi samal tasemel. Eesti külmadel talvedel kulub energiat muu hulgas salongi ja aku soojendamisele, mistõttu võib sõiduulatus väheneda. Kodus laadides tekivad lisaks ligikaudu 10–15-protsendilised energiakaod. Tabeli kodulaadimise näitaja käsitleb 17 kWh juba ostetud elektrienergiana, et neid kadusid mitte topelt arvestada.

Ka bensiini- ja diiselautode kütusekulu mõjutavad ilmastik, liiklusolud, sõidustiil ja kiirus. Seetõttu tasub võimaluse korral kasutada arvutustes oma auto tegelikku keskmist tarbimist.

Milline auto sobib erinevate sõiduharjumustega?

Elektriauto sobib hästi inimesele, kes sõidab regulaarselt lühemaid või keskmisi vahemaid ning saab autot kodus laadida. Sellisel juhul võib energiakulu olla bensiiniauto või diiselautoga võrreldes tuntavalt väiksem. Kui laadida tuleb peamiselt avalikes laadijates, tasub hinnavõrdlus põhjalikumalt läbi teha.

Diiselauto võib olla kaalumist väärt pikkade ja regulaarsete maanteesõitude puhul. Bensiiniauto võib osutuda mõistlikuks juhile, kes läbib aastas vähem kilomeetreid ega saa elektriautot laadida. Hübriidauto pakub vahevarianti, mille sobivus sõltub konkreetsest mudelist ja kasutusviisist.

Sõiduki valikul ei tohiks piirduda üksnes energiakuluga. Arvesse tuleb võtta ostuhinda, auto väärtuse langust, kindlustust, hooldust, rehve ning võimalikke remondikulusid. Elektriauto puhul tasub uurida aku garantii tingimusi ja koduse laadimiskoha rajamise kulusid.

Kallima ostuhinnaga auto väiksem energiakulu võib end pikema aja jooksul õigustada, kui sõidetakse palju. Väikese aastase läbisõidu puhul võib aga soodsamalt soetatud bensiiniauto jääda kogukulult mõistlikumaks. Odavam kilomeeter ei tähenda tingimata odavamat auto omamist.

Kuidas oma sõidukulu vähendada?

Lihtsaim viis sõidukulu kontrolli all hoida on võrrelda hindu ja jälgida oma auto tegelikku tarbimist. Bensiini ja diisli hinnad võivad tanklate vahel erineda, mistõttu ei pruugi harjumuspärases tanklas tankimine alati olla kõige soodsam.

Hindade võrdlemiseks saab kasutada tanklakettide rakendusi ja veebipõhiseid ülevaateid. Näiteks regulaarselt uuendatav kütuse hind reaalajas aitab võrrelda bensiini ja diisli hindu Eesti tanklates ning kasutada sobivat hinda oma 100 kilomeetri arvutuses. Elektriauto omanikul tasub samamoodi vaadata laadimisvõrkude hinnakirju, sest laadimise hind võib teenusepakkujate lõikes erineda.

Kasulik on jälgida hindu ühe-kahe nädala jooksul ja oma sõidukulu vähemalt kord aastas uuesti arvutada. Kasuta selleks oma tegelikku energiatarbimist ja värskeid hindu, mitte üksnes auto tehnilistes andmetes toodud näitajaid.

Lõppkokkuvõttes pole üht jõuallikat, mis oleks igale juhile alati kõige soodsam. Koduse laadimisvõimalusega elektriauto võib pakkuda väikest kilomeetrikulu, samas kui bensiin või diisel võib sobida paremini teistsuguste sõiduharjumuste ja eelarvega. Mõistlik valik algab küsimusest: kui palju maksab 100 kilomeetrit just sinu autoga?