Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.

Trump tõmbab pidurit: USA tehnoloogiahiidudel keelatakse andmekeskuste ehitamine välismaale

Pilt

Reede õhtul Valges Majas kõlanud uudis pööras kõik taas pea peale ja tuli üllatuseks ka tehnoloogiahiidudele, sealhulgas Google´ile, kelle plaan Soome ehitada võib löögi alla sattuda. USA president Donald Trump teatas ootamatult, et kavatseb keelata Ameerika tehnoloogiaettevõtetel uute tehisaru andmekeskuste rajamise välisriikidesse. 

See samm puudutab ka meie põhjanaabreid soomlasi.

„Me ei kavatse lubada oma ettevõtetel ehitada andmekeskusi väljapoole meie riiki,“ kinnitas Trump Valge Maja pressikonverentsil, väites, et selliste hiigelrajatiste ehitamine loob „rekordarvul“ töökohti. 

Põnevust lisab asjaolu, et presidendi enda sõnul ei olnud ta sellest plaanist enne kaamerate ette astumist isegi oma meeskonda teavitanud. Trump soovib, et kogu see elutähtis taristu püsiks kindlalt USA pinnal.

Sihikul nii Hiina kui ka Soome

Presidendi sõnul on karmi sammu taga hirm, et Ameerika ettevõtete loodud taristu ja tehnoloogiline eelis libisevad konkurentide kätte. Lisaks Hiinale tõi ta ootamatult nimeliselt välja ka Euroopa riigid, kes on jaheda kliima ja rohelise energia tõttu olnud tehnoloogiahiidudele seni magusaks sihtkohaks, vahendab Gizmodo.

„Me ei luba andmekeskustel minna teistesse riikidesse, sest Hiina võtab need kõik endale,“ selgitas Trump, „ja me ei lase sel juhtuda. Me kehtestame ettevõtetele, kes seda teha üritavad, tohutud karistused. Nad tahavad praegu üht Soome ehitada.“ 

Kuidas täpselt Valge Maja sellist keeldu jõustada plaanib, jäi esialgu lahtiseks, kuid president vihjas maksupoliitikale: „Kui nad seda teevad, siis nad võivad, aga me paneme neile peale tohutu maksu.“

Juriidiliselt on siin aga üks probleem: USA seaduste järgi ei ole presidendil õigust ainuisikuliselt makse kehtestada, sest see on Kongressi teema. Tõsi, varem on Trump sarnaseid eesmärke püüdnud saavutada tollimaksude kaudu, kuigi osa neist on kohtud hiljem tühistanud.

„Me tahame, et nad ehitaksid need siia,“ rõhutas Trump. „ja kui need ei lähe Texasesse või Californiasse, siis lähevad need Lääne-Virginiasse. Meil on palju kohti, mis neid väga tahavad, ja need on suurepärased kohad.“

Tuumajaam on oodatum külaline kui andmekeskus

Kuigi presidendi visioon kodumaistest töökohtadest kõlab paberil kenasti, põrkub see USA-s endas ootamatult tugeva vastuseisuga. 

Kohalikud kogukonnad ei vaata hiiglaslikele serveriparkidele sugugi hea pilguga – need on nagu näljased naabrid, mis tarbivad ära kogu ümbruskonna vee, kergitavad elektriarved lakke ja täidavad vaikse äärelinna pideva jahutussüsteemide mühinaga.

Gallupi läbi viidud küsitlusest selgus, et rohkem ameeriklasi eelistaks oma kodu lähedal näha tuumaelektrijaama kui suurt andmekeskust. See pole pelgalt teoreetiline nurin, sest äsjastel vahevalimistel oli kümnes osariigis hääletusel kokku 41 rahvaalgatust, mille eesmärk oli andmekeskuste kasvu piirata. Neist 40 läksid läbi.

Trump aga kriitikast ei heitu ja usub, et kohalikud elanikud võidavad sellistest tehingutest rahaliselt. Tema hinnangul ei pea inimesed isegi elektrihinna tõusu pärast muretsema, sest tehnoloogiahiidudel on piisavalt vahendeid enda varustamiseks: „Nad teenivad nii palju raha, et ei tea, mida sellega peale hakata. Ja teie teenite samuti palju raha. Teie makse vähendatakse. Nad ehitavad ise oma elektrijaamad, nii et tegelikult läheb elekter hoopis odavamaks.“

Draama kiibiturul: kas Nvidia endine juht peaks naasma?

Pressikonverentsil ei pääsetud mööda ka teisest kuumast tehnoloogiateemast – USA kiipide salakaubaveost Hiinasse ja kiibihiiglase Nvidia ümber lahvatanud skandaalist. Ettevõtte kauaaegne tegevjuht Jensen Huang astus hiljuti ametist tagasi pärast paljastusi tema abieluvälisest suhtest ärinaisega, keda USA luureasutused kahtlustavad Hiina valitsuse heaks luuramises.

Kuigi skandaal on julgeoleku seisukohalt tõsine, avaldas Trump ootamatult toetust endisele tippjuhile: „Mulle meeldiks näha, et Jensen vabandaks suurejooneliselt ja läheks tagasi." 

Nvidia juhatus on siiski juba selgelt teatanud, et nad ei kavatse Huangi uuesti tööle tagasi võtta. Samuti kinnitas Trump, et tal pole plaani vallandada kaubandusminister Howard Lutnickut, kes on sattunud kriitikatule alla, kuna pole piisavalt karmilt jõustanud ekspordipiiranguid, mis peaksid hoidma tipptasemel kiibid Hiinast eemal.

USA uus ja protektsionistlik suund näitab selgelt, et tehisaru taristu on muutunud strateegiliseks relvaks, mida ei taheta enam isegi lähimate liitlastega jagada. Kui Ameerika ettevõtetel muutub Euroopasse laienemine liiga kalliks või võimatuks, seisab ka meie regioon silmitsi valikuga: kas leppida veelgi suurema sõltuvusega üle ookeani asuvatest serveritest või leida kiiresti viis omaenda võimeka taristu ehitamiseks. Kas Euroopa suudab selles olukorras iseseisvalt sammu pidada või jääme paratamatult USA tehnoloogiahiidude pantvangiks?