Ameerika Ühendriigid ja Venemaa peavad läbirääkimisi ühiste andmekeskuste rajamiseks, mis tekitab pingeid enne novembris toimuvaid kongressi vahevalimisi, kus keskuste ehitamine on valijate seas ebapopulaarne.
Venemaa presidendi eriesindaja välisriikidega tehtava investeerimis- ja majanduskoostöö alal Kirill Dmitrijev teatas 16. oktoobril Moskvas toimunud energiaüritusel, et riigid plaanivad peagi avalikustada andmekeskuste taristut puudutava kokkuleppe. Uudisteagentuuri Reuters andmetel märkis Dmitrijev, et arutelud hõlmavad ühisprojekte, sealhulgas väikeste tuumaelektrijaamade kasutamist andmekeskuste toiteks.
Venemaa uudisteagentuuri Interfax teatel on valminud konkreetne projektide nimekiri ja ettevalmistavas etapis osalevad mitmed Venemaa ettevõtted. Kokkuleppe avalikustamise kuupäeva Dmitrijev ei nimetanud.
Läbirääkimised toimuvad ajal, mil andmekeskuste rajamine on muutunud 3. novembril toimuvate Ameerika Ühendriikide kongressi vahevalimiste eel teravaks poliitiliseks teemaks. Äsja maapiirkondadesse ja äärelinnadesse laienenud keskused nõuavad palju energiat ja vett, mis on vallandanud elanike protestid.
Ajakirja Time andmetel on 71 protsenti ameeriklastest andmekeskuste ehitamise vastu ja 57 protsenti leiab, et tehisintellekt toob rohkem kahju kui kasu. Vaatamata vastuseisule kaitses Ameerika Ühendriikide president Donald Trump 28. septembril ajakirjale antud intervjuus andmekeskuste rajamist ning rõhutas nende majanduslikku kasu.
"Andmekeskused teenivad varanduse ja langetavad teie makse," ütles Trump, "ma ei taha neid otse oma maja kõrvale, kuid kindlasti meeldivad need mulle minu maakonnas."
Trump tõi intervjuus näiteks tehnoloogiaettevõtte Google ja Soome vahelise kokkuleppe, mille raames investeeritakse Soome kahe andmekeskuse rajamisse 13 miljardit eurot. Uudisteagentuuri Reuters teatel peatasid Soome ametivõimud 12. oktoobril mõlemal objektil ehitustööd, kuna enam kui 300 hektari metsa raadamise eel jäeti ühel objektil tegemata kohustuslik keskkonnamõjude hindamine.
Sarnased keskkonna- ja loaprobleemid saadavad projekte ka Ameerika Ühendriikides. New Jersey osariigis Vinelandi linnas on ehitamisel ettevõtte DataOne andmekeskus, mille arendaja eiras linna kahte ettekirjutust tööde peatamiseks ja sai septembris osariigi keskkonnakaitseametilt trahvi 62 maagaasigeneraatori loata kasutamise eest.
Projekt on toonud kriitikat tagasivalimist taotlevale vabariiklasest esindajatekoja liikmele Jeff Van Drew'le. Tema demokraadist vastaskandidaat Bayley Winder kirjutas märtsis avaldatud arvamusloos, et Van Drew toetas keskuse rajamist ja võttis samal ajal raha vastu ühe ehitusega seotud ettevõtte tegevjuhilt.
DataOne kuulub Hollandi pilveteenuste ettevõttele Nebius Group, mis kandis varem nime Yandex. Pärast Venemaa kallaletungi Ukrainale 2022. aastal müüs Hollandi emafirma oma Venemaa ärid kohalikele investoritele ja võttis uue nime.
Telekanali CNBC andmetel sõlmis Nebius 2025. aasta septembris viieaastase lepingu tehnoloogiahiiglasega Microsoft Vinelandi keskuse ühendamiseks. Lepingu maht on ligi 16 miljardit eurot ning Microsoftil on võimalus osta lisateenuseid veel ligi kahe miljardi euro eest.
Andmekeskuste taristu on samal ajal sihtmärk Venemaa ja Ukraina vahelises sõjas. Ukraina ründas 8. ja 9. oktoobril kolme Venemaal asuvat Yandexi andmekeskust ning tabas nädalavahetusel droonidega Peterburis asuvat keskust, mis toetab Venemaa sotsiaalmeediaplatvormi VK.
Andmekeskuste aruteludele eelnes 9. oktoobril Trumpi ja Venemaa presidendi Vladimir Putini telefonikõne järel avalikustatud diislikütuse tarnelepe. Lisaks vabastas Trump Venemaa uutest sanktsioonidest, mis olid ette nähtud kongressi poolt hiljuti vastu võetud ja Trumpi enda allkirjastatud seaduses.
Uudiste allikad: Cleantechnica, Reuters, Tovima
