Oleme Arvutimaailmas harjunud testima hiiri (enamasti Logitechi omasid), mis nõuavad arvutisse raskete programmide paigaldamist või kaaluvad ise nagu väike tellis. Kui toimetuse lauale maandus ligi 94-eurone Epomaker NEX Pro, siis tundus see esmapilgul tavalise hõbedase plastist hiirevidinana, kuid tagasihoidliku kesta all peitub üllatavalt võimekas sisu ja nutikas veebipõhine seadistusviis, mis teeb elu oluliselt lihtsamaks.

Karbist välja võttes ei hiilga uustulnuk esialgu millegi peadpööritavaga. Paremakäelistele mõeldud ergonoomilise, kuid visuaalselt üsna sümmeetrilise joonega hiire korpus on kaetud hõbedase ABS-plastiga ning varustatud tavapärase rulliku, kahe põhinupu ja kahe külgnupuga. Viimaseid ollakse ilmselt harjunud kasutama veebilehitsejas edasi-tagasi liikumiseks, kuid mõistagi saab neile omistada täpselt selliseid ülesandeid, nagu süda lustib. 

Meeldiva üllatusena on tootja karpi lisanud ka varu-liugurid (uisud) ja haardeteibid, mis selles hinnaklassis pole sugugi iseenesestmõistetav. teibid võivad küll haaret parandada, aga välimuselt jääb siis see osundusseade välja paistma nagu mõni maskeeritud uus automudel, mille kuju tahetakse varjata.

Hoopis huvitavamaks läheb pilt siis, kui võtad hiire kätte ja tõstad pilgu selle kaaslasele – eraldiseisvale laadimisdokile. Kui osa mängureid eelistab siiani raskemaid hiiri ja laob neisse täpsema sihtimise nimel isegi lisaraskusi, siis NEX Pro liigub täpselt vastupidises suunas. Vaid 65-grammine kaal tähendab, et kiireid tõmbeid ja äkilisi pöördeid on laual väga kerge teha. 

Kui võrdleme seda näiteks kontoritöötajate lemmiku Logitech MX Master 4-ga, on kaaluvahe käe all mäekõrgune – rasket tippklassi kontorihiirt liigutaksid justkui läbi paksu supi, samal ajal kui NEX Pro liugleb laual peaaegu märkamatult. Kuid eks mõlemal on oma eelised. Raskem MX Master 4 saab täpsemini Exceli lahtritele pihta ja ei peagi nii palju kihutama, mängurihiir Nex Pro aga võib aidata ülikiirelt mõnes seiklusmängus sihtida ja navigeerida.

Tippsensor: kas ulmenumbrid ka päris-elus loevad?

Tehniliste näitajate poolest ei jää NEX Pro hätta ka kõige nõudlikumal e-spordi areenil. Hiire südameks on tippklassi PixArt PAW3950 sensor, mis lubab tundlikkust kruttida kuni 42 000 DPI-ni ning pakub kuni 8000-hertsist värskendussagedust (polling rate), 750 IPS jälgimiskiirust ja 50G kiirendust. 

Lihtsamalt öeldes on see sensor hüperaktiivne, kontrollides sinu käe asukohta kaheksa tuhat korda sekundis. Ükski millimeetrine võpatus ega välkkiire randmeliigutus ei jää kahe silma vahele.

Arusaamatuks jääb küll, kellele üldse kunagi oleks vaja 42 000 DPI eraldusvõimet. DPI-sid vahetades on see kõige suurem näit nii ulmekiire, et sa ei suuda ka väikese käenõksuga ekraanil püsida.

Täpselt nii ongi: paberil ilutsevad hiigelnumbrid on küll muljetavaldavad, kuid igapäevases töös ja mängus loeb stabiilsus. Mõistlikel tundlikkuse seadetel jookseb hiir erinevatel pindadel väga kindlalt. Küll aga tasub tähele panna, et hiire Omroni optilised lülitid, millele lubatakse kuni 100 miljonit klikki ja mis reageerivad vajutusele pea olematu viivitusega, teevad üsna omapärast häält. Veidi kõrge tonaalsusega klõpsud kõlavad Logitechiga võrreldes kindlasti natuke harjumatult. Vaikses toas kostab klõbistamine üsna teravalt.

Kolm ühendusviisi ja kaval dokk

Hiire kõhu alt leiab kaks juhtelementi: vajutatava nupu, millega saad kuue eelseadistatud astme vahel DPI-d ehk tundlikkust vahetada ning kolme asendiga liuglüliti. Kuigi DPI-nupp võiks mugavuse huvides asuda hiire peal, ei lähe seda pärast sobiva kiiruse leidmist õnneks kuigi tihti vaja. Liuglülitiga saad aga valida kolme töörežiimi vahel: 2,4 GHz raadioühendus, Bluetooth või USB-C kaabel.

Mängurile on parim valik kahtlemata 2,4 GHz režiim, mille puhul toimibki seesama laual pilku püüdev laadimisdokk ühtlasi raadiosaatja/vastuvõtjana. See annab hiirele mängusessioonide vahel ka koha, kus seista ja laadida (magnetid hoiavad klemmidel paigal). Dokil on lisaks heale väljanägemisele klaviatuuri kõrval ka mängurile olulised RGB-valgusefektid. Neid saab muuta doki esiserva puudutades.

Samas on mündil ka teine külg. Kui tahad oma ustava sülarvuti kotti pakkida ja reisile või kohvikusse tööle minna, osutub see sädelev dokk kaasavõtmiseks liiga kohmakaks ning jätab lauale alati ühe lisajuhtmepuntra. 

Pisike hiire kõhu alla peituv USB-adapter (nagu Logitechil ja teistel) oleks liikuvale inimesele märksa mugavam. Õnneks päästab siin päeva sisseehitatud Bluetooth, mis lubab kerge hiire ühendada ilma ühtegi lisavidinat kaasa vedamata. 

Kaasasoleva USB-C kaabliga saab küll hiirt laadimise ajal nullviivitusega kasutada, ent paraku on kaabel üsna jäik ja jäme ning kipub sulgkerget hiirt liigutamisel takistama.

Seadistamine käib otse veebibrauseris

Üks NEX Pro sümpaatsemaid ja harudlasemaid omadusi on see, et nuppude programmeerimiseks, makrode salvestamiseks või sensori peenhäälestamiseks ei pea sa arvutisse tõmbama järjekordset taustal ressursse õgivat äppi. Ava lihtsalt veebilehitseja, mine tootja vastavale veebilehele ja tee kõik seadistused otse brauseriaknas.

Seal saad mugavalt viie programmeeritava nupu funktsioone muuta, unerežiimi aega timmida ja isegi doki valgustuse värvirežiime vahetada. Tõsi, doki RGB-valgustusel on üks veider kiiks – see ei taha hästi valitud seadeid mällu jätta, kui arvuti vahepeal välja lülitad.

Kui kaua aku päriselt vastu peab?

Epomaker on hiire sisse mahutanud kerge 500 mAh aku, millele lubatakse Bluetoothi või 125 Hz säästurežiimis kuni 350 tundi tööaega ning maksimaalse 8000 Hz peal 50 tundi. Päriselus tasub nendesse numbritesse suhtuda väikese varuga, sest maksimumrežiim neelab voolu suure isuga.

Numbrid varieeruvad oluliselt sõltuvalt värskendussagedusest, seega vajab reklaamitud maksimum konteksti. EPOMAKER-i 350-tunnine väide kehtib 125 Hz juures, samas kui 8000 Hz puhul on see 50 tundi. 

Dokk muudab laadimise märkamatuks rutiiniks. Aku ei kesta küll kuid või aastaid nagu mõnel konkureerival arvutihiirel, ent kui võtad harjumuseks pärast tööpäeva või mänguõhtut hiire dokile tõsta justnagu boksipeatusesse, ei saa aku sisuliselt kunagi tühjaks. Ka täiesti tühja aku laeb hiir täis umbes pooleteise tunniga ning nutikas energiasäästurežiim suigutab seadme pärast minutilist tegevusetust unne, kust see ärkab esimese liigutuse peale.

Kokkuvõttes võib nõustuda hinnanguga, et Epomaker NEX Pro on hiir, mis täidab paljud ootused rikkaliku varustusega (sealhulgas lisakomplekt hiireliugureid ja haardeteip), tipptasemel PAW3950APEX sensoriga, mis pakub kuni 42K DPI-d ja 8 kHz värskendussagedust, kerge 65-grammise korpusega, mis on ergonoomiliselt mugav ja tugev, mitmepäevase kuni mitmenädalase laetava aku kestvusega ning seadistusvõimalustega mõistliku hinna eest. Kuigi PAW3950 võib mõne jaoks oma veidruste tõttu olla vastakaid arvamusi tekitav sensor, siis tundub, et mõistlikel DPI-seadetel käitub NEX Pro väga hästi ja jälgib pinda usaldusväärselt erinevatel alustel. 

See ei pruugi olla kõige ilusam hiir, kuid vastutasuks on sellel tugev koostekindlus ja jäik kest. Ainsad miinused on doki RGB LED-lahendus, mis ei jäta seadeid meelde, kaabli jäikus ja pisikese USB-adapteri puudumine. Epomaker NEX Pro on kaalumist väärt, kui oled huvitatud tipptasemel PAW3950-põhisest hiirest, olgu sa siis mängur või mitme ekraaniga produktiivne töötaja. Neile, kellel on Epomakeri klaviatuurid, võib see olla sobiv täiendus töölaua komplekti täiustamiseks.

PLUSSID

• 65-grammine kaal koos PAW3950 tippsensoriga tagab välkkiire ja sujuva liikumise.

• Seadistamine otse brauseris: pole vaja arvutisse paigaldada eraldi tarkvara ega äppe.

• Magnetiline dokk toimib ühtlasi 2,4 GHz vastuvõtjana ja teeb igapäevase laadimise ülimugavaks.

• Kolm ühendusviisi ja rikkalik pakend: sobib nii mänguriarvuti, süleri kui ka konsooli taha; karbis on kaasas lisaliugurid ja haardeteibid.

MIINUSED

• Kohmakas kaasas kanda: puudub pisike USB-adapter, mistõttu tuleb reisil leppida veidi aeglasema Bluetoothiga või vedada kaasas tervet dokki.

• Juhtmega režiimis takistab paks ja paindumatu kaabel kerge hiire vaba liikumist.

• Nupuvajutused kõlavad üsna teravalt, DPI-nupp asub põhja all.