Alates 2002. aastast on olnud juba üle 40 toodete tagasikutsumise, mille põhjuseks ülekuumenevad, süttivad või plahvatavad Li-ion tüüpi akud. Miks siis ikkagi igapäevaelus kõigis seadmetes meid ümbritsevad energiaallikad kipuvad mõnikord plahvatama?

Üks põhjustest on lühis aku sees. Li-ion ehk liitium-ioon tüüpi aku torkimine või tagumine viib sisemise lühiseni, mis käivitab ahelreaktsiooni: kiiresti hakkab aku üle kuumenema ja kui protsess on väga tormiline, järgneb plahvatus.

Virtuaalprillid saab kokku voltida papist või tellida Hiina e-poest sümboolse võileivaraha eest. Paned nutitelefoni sisse ja ongi tehisreaalsus ümberringi. Seega - väga hea õppevahend on nüüd meil kõigil läes peaaegu poolmuidu. Kuidas seda koolides kasutada? Sellest kirjutavad meile Samsung Digi Passi korraldajad.

"Tagasi tulevikku" filmis ennustatud hõljukrula ehk Hoverboard on juba peaaegu olemas ja töötavad vedela lämmastikuga. Kuid üks Kanada firma kogub Kickstarteris praegu raha hõljuva mobiililaadija jaoks: see on lihtne vineerist karp, mille kohale saab panna tugeva magnetiga kestas hõljuma oma mobiili või tahvli.

Kunagi tulevikus imestab noorem põlvkond, mis mobiililaadimise-juttu need vanemad inimesed oma nooruses kogu aeg räkisid ja muretsesid. Seda muidugi juhul, kui WattUp-i tehnoloogia kasutusküpseks saab ja meie seadmeid hakkavad laadima spetsiaalsed ruuterid - üle õhu.

Idee pole päris uus. Juba 50ndatel avastasid kohalikud raadiomasti all elavad inimesed, et kui kerida hiiglaslik pool ja olla sellega raadiomasti läheduses, siis saab elektrit.

Hiljuti tabas autoajakirjandust skandaal, kuna selgus, et Nokian jagas testimiseks pehmemast materjalist rehve, kui tavakasutajatele müüdi. pehmemad rehvid aga näitasid pidurdamisel rasketes oludes paremaid tulemusi, mis siis, et kulusid kiiremini ära.

Täna kutsuti Lutheri kvartali kunagisse masinasaali kokku ajakirjanikud, et esimest korda maailmas näidata Nokia ja Tele2 Eesti koostöös valminud asjade interneti ehk nutistu uue põlvkonna lahendust. Seda tutvustati küll ka aasta alguses mobiilimessil, kuid töötav toode LTE kommertsvõrgus oli väljas täna esimest korda.

Kommertsvõrgul toimiv kitsaribaline asjade interneti tehnoloogia toob läbimurde asjade interneti ja tarkade seadmete kiires levikus.

Arvutid kümnete erinevate pistikupesadega on minevik. Juba mõne aastaga kaovad kõik spetsiifilised pordid ja jääb vaid üks tüüp: USB Type-C, ennustab uuringufirma ABI Research. Seegi ei pruugi kõigile masinatele alles jääda. Eriti õhukesed ja mobiilsed masinad on välismaailmaga peagi ühenduses vaid traadita võrkude kaudu.

Protsessorimaailmas ei aeta enam ammu taga gigahertse, need näitajad tammuvad mõnda aega paigal. Küll aga surutakse ühte kiipi aina enam tuumasid ja mälu. Sealgi on kitsikus kätte jõudmas, aga näiteks sisemist mälu mahutatakse protsessorikiipi nüüd 3D tehnoloogiaga kuni 60 MB, kihiliselt. 24 tuuma tähendavad aga, et tippkiirust saab saavutada aina keerukama paralleelselt tööülesandeid jaotava tarkvaraga.

Nutitelefonid tühjenevad tavaliselt ootamatul hetkel: näiteks avastad hommikul enne väljaminekut, et õhtul jäi telefon laadima panemata. Mida teha? Aitavad kiirlaadijad, kuid need rikuvad akut ja telefon kuumeneb üle.

Elektroonikatootja MediaTek tuli välja oma uue tehnoloogiaga Pump Express 3.0, mis peaks olema hetkel kiireim akulaadimistehnoloogia ning pumpab mobiilile särtsu sisse 20 minutiga 70% ulatuses. Või teistpidi võttes: laed 5 minutit, räägid 4 tundi.

Nutistu ehk asjade interneti ajastul on kätte jõudnud defitsiit. Amazon paiskas müüki oma universaalse programmeeritava WiFi-ga Dash-nupu, mis enne oli mõeldud kindlate ostude, näiteks pesupulbri tellimiseks koju ühe nupuvajutsega, kuid AWS IoT Button on universaalne - selle saab programmeerida tegema peaaegu mida iganes. Näiteks võib nupuvajutusega tellida ukse taha kulleri pesupulbri või hoopis kasti õllega, kutsuda takso või pigem Uberi auto, loendada midagi (nupuvajutustega), helistada või alarmeerida ärevast olukorrast, avada või sulgeda uksi, käivitada masinaid, kutsuda klienditeenindaja jne.