Tallinnast sai jälle globaalse küberkaitselava keskpunkt, kus on alanud NATO küberkaitsekoostöö keskuse (CCDCOE) korraldatav suurõppus Locked Shields.

Rohkem kui lihtsalt arvutimäng

Locked Shields pole tavaline IT-konverents ega ka lihtsalt häkkerite kokkutulek. See on maailma suurim reaalajas toimuv küberkaitseõppus, mis on oma mastaabilt võrreldav digitaalse olümpiaga. 

Digiaruteludes keskendume me tihti noorte ekraaniajale ja sotsiaalmeedia mõjule, kuid varju jääb üks sama haavatav sihtrühm: eakad. Samsung Eesti kommunikatsioonijuht Saskia Kivi leiab, et tehnoloogia areng ja järjest salakavalamad petuskeemid võiksid tuua senisest rohkem tähelepanu just nendele, kes ei ole internetiga üles kasvanud. 

Esimeses kvartalis oli levinuimaks ohuks pahavara, kuid andmepüük püsis samuti peamiste riskide seas. Ohvreid meelitati spordiülekannete, tuntud brändide, kuulsuste, kiire rikastumise lubaduste ja tasuta allalaadimistega.

Elisa digiturvalisuse tootejuhi Ivar Tennokese sõnul ei ole küberpettused enam massiline "õnge viskamine", vaid liiguvad üha enam sihitud rünnete suunas. “Kui varem loodi üks petuleht ja loodeti, et keegi sinna satub, siis nüüd kogutakse inimeste kohta infot ning luuakse selle põhjal skeeme, mis on kohandatud konkreetsele kasutajale,” ütles ta.

Me oleme harjunud mõtlema „pilvest“ kui millestki hoomamatust ja kindlast – justkui hõljuksid meie veebid, e-kirjad, fotod ja ärikriitilised andmed kusagil stratosfääris, kaitstuna maiste murede eest. Hiljuti sai see illusioon aga valusa ja leegitseva löögi. Iraani raketirahe ja droonirünnakud Amazoni (AWS) andmekeskustele Bahreinis ja Dubais on meelde tuletanud karmi tõe: pilveteenused on tegelikult vägagi füüsilised hooned täis kaableid, kiipe ja betooni, mis on haavatavad ka kõige konventsionaalsema sõjategevusega.

^{Foto: Gemini Nano Banana}

Täna startinud ajaloolisel Artemis II missioonil alustasid astronaudid pikka kümnepäevast teekonda ümber Kuu ja tagasi, kihutamas Orioni-nimelise kosmoselaevaga süvakosmoses, et sillutada teed inimkonna naasmisele Kuule tohkem kui 50 aastat hiljem. Muidugi on kasutusel miljardeid dollareid maksev tipptehnoloogia ja maailma parimad insenerilahendused. Kuid siis, keset seda universumi vaikust ja suursugusust, põrkuti korraga kokku vägagi maise nähtusega, mida tunneb iga kontoritöötaja – tõrkuva Microsoft Outlookiga.

Inimesed kasutavad igapäevaselt oma telefoni ning arvutit avalikes kohtades nagu bussis, kohvikus, rongis või trennis. Kuigi see tundub pealtnäha süütu tegevus, võib ekraanilt nähtav info olla midagi, mida hiljem saab kasutaja vastu kurjalt ära kasutada. 

Turvateadlikkuse platvormi Phisbite tootejuht Urmo Keskel rõhutab, et oma isiklike meilide, kontode ja sõnumite kuvamine avalikus kohas on reaalne ohutegur ning iga tehnoloogia kasutaja peaks oma ekraani võõraste silmade eest kaitsma.  

Elisa annab teada, et täna varahommikul hakkas levima uus petukirjade laine, kus petturid esinevad Elisa nimel ning väidavad, et kliendi arve on tasumata või makse viibib. Kirjade eesmärk on meelitada inimesi klõpsama lingile ja sisestama oma pangatunnuseid võltsitud makselehel.

Petukirjad matkivad Elisa ametlikku arveldusalast suhtlust ning kasutavad nii ettevõtte visuaali kui ka keelekasutust, et jätta võimalikult usutav mulje. Tavaliselt hoiatatakse kirjas lisatasude, viiviste või teenuse katkestamise eest, kui väidetavalt tasumata arvet kohe ei maksta.

Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (ITL) juhib koos oma liikmetega tähelepanu viiele küberohule, mis mõjutavad 2026. aastal üha enam ettevõtete juhtide vastutust, et äriliselt jätkusuutlik olla. Küberturvalisus puudutab kõiki sektoreid ning eeldab teadlikke otsuseid juhatuse ja nõukogu tasandil. 

2025. aasta jõulupühade ja aastavahetuse periood ning 2026. aasta algus on kurjategijate jaoks olnud väga töörohke, mil Eesti inimesi rünnati aktiivselt erinevate petuskeemide kaudu.

Pühade perioodil kasvas märkimisväärselt eri petuskeemirünnakute arv, millega üritati jõuda inimeste pangakontodeni, selgub Telia Turvavõrgu statistikast. 

 “Ainuüksi kahe nädala jooksul tõkestas Turvavõrgu lahendus ligemale miljon eraklienti varitsenud ohtu, mille eesmärk oli lõpuks inimeste pangakontodele ligi saada,“ märkis Telia võrgu peaarhitekt Tarko Tikan. 

Lõppenud aasta on tõestanud, et petuskeemid ei piirdu enam lihtsalt e-kirjade ega kahtlaste sõnumitega. Nüüd on need targemad ja tihtilugu väga isiklikud. Ainuüksi Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) esimese poolaasta statistikast selgub, et eestlased kaotasid petturitele ligi 7,6 miljonit eurot, millest üle 4,5 miljoni moodustasid telefonipettused.