Eesti mobiilioperaatorid uuendad Mobiil-ID toega SIM-kaarte, et teenus vastaks Euroopa Liidu uutele nõuetele ning kasutamine jätkuks hiljemalt 19. mail 2027.

Elisa Eesti tootespetsialist Kristel Mägi ütles, et teenuse kasutamine pärast tehnilist uuendust jääb klientidele samaks.

Mobiil-ID kasutajate jaoks jäävad e-teenustesse sisselogimine ja digiallkirjastamine endiseks. Ka pärast SIM-kaardi vahetust toimivad need samal viisil.

Viimastel päevadel on Telia klientideni jõudnud ettevõtte nimel saadetud petuarved, millega püütakse inimesi suunata õngitsuslinkidele ning seeläbi pangakontodele ligi pääseda.

Õngitsuskirjadega jäetakse mulje, et tegu on Telia arvega. Kirjas olev link meelitab saajaid klikkima, et seejärel isiklike PIN-koodidega tehinguid kinnitada.

Hotelli saabudes teed sa tavaliselt seda, mida kõik külastajad: logid end sisse avalikku WiFi-võrku, et kiirelt e-kirjadele pilk peale visata või pilveteenusesse siseneda. See pealtnäha kahjutu liigutus võib osutuda veaks.

Niipea, kui ühendad oma Windowsi masinaga LG (näiteks mudel 34GX900A-B) monitori või isegi kolm aastat vana UltraFine (32UN880-B) seeria ekraani, tõmbab Windows Update automaatselt ja kasutaja teadmata alla programmi nimega „LG Monitor App Installer“. See aga laseb salamisi tagauksest sisse ka "pealetükkiva tolmuimejamüüja", kes keeldub lahkumast. 

Juuli keskpaigas tabas Samsungi terviserakenduse kasutajaid ebameeldiv üllatus. Rakendusse ilmus uus lüliti pealkirjaga „Nõusolek terviseandmete kasutamiseks tehisintellekti treenimisel ja modelleerimisel“ (Consent to the Use of Health Data for AI Training and Modelling).

Need kasutajad, kes ei soovinud oma andmeid tehisintellektile (AI) sööta ja lülitasid funktsiooni välja, said kurjakuulutava hoiatuse osaliseks. Originaaltekstis kõlas see nii:

19-aastase Eesti-USA topeltkodanikust küberkriminaali tabamine tõmbas eesriide Microsofti varjatud jälgimissüsteemilt. Just Windowsi telemeetria omadusega õnnestus kasutajat jälitada ja lõpuks aidata Soomes koos asitõenditega kinni võtta.

Pealtnäha süütu soodne tehnikavidin võib avada küberpättidele kodu digitaalse esiukse. Telia küberturbe lahenduste arhitekti Kristjan Aljase sõnul kipuvad inimesed nutividinate puhul vaatama eelkõige hinnasilti, jättes odava tootega kaasnevad riskid tagaplaanile.

„Paljud nutiseadmed on tehtud võimalikult lihtsasti kasutatavaks, kuid turvafunktsioonid on sageli täiesti puudu, sest kaitsemeetmed muudavad kasutamise keeruliseks ja vähendavad müüki,” räägib ta.

QR-koodid on kõikjal ja teevad meie elu mugavamaks – alates kohviku menüüde sirvimisest kuni uste avamiseni. Mis juhtub siis, kui see tuttav mustvalge ruudustik, millelt inimsilm siiski sisu välja ei loe, osutub tänavapostil või parkimistahvlil hoopis digitaalseks lõksuks? Eestis on pead tõstmas uus jultunud avalikku ruumi tunginud petuskeem: küberkurjategijad kleebivad parkimismärkidel olevad ametlikud maksekoodid üle oma võltsingutega, suunates kiirustavad ja pahaaimamatud autojuhid õngitsuslehtedele.

Viipemakse populaarsuse kasv on toonud kaasa uusi pettusviise, millega kurjategijad koguvad makseid ühistranspordis, turismipiirkondades ja QR-koodide kaudu.

Telia küberturbe lahenduste arhitekt Kristjan Aljas ütles, et kurjategijad teavad viipemaksete kasutuspiire ning kasutavad neid ära olukordades, kus makse läheb läbi ilma lisakinnitamiseta. Tema sõnul võimaldab isikliku makseterminaliga kurjategijal koguda makseid lihtsa vaevaga näiteks rahvast täis ühistranspordis.

Teises kvartalis vähenes "spoofitud" ehk võltsitud numbritelt tehtud petukõnede hulk ligi üheksa korda, kuid petturid suunasid tegevuse välismaa numbritele, suhtlusrakendustesse ja petusõnumitesse.

Elisa blokeeris teise kvartali jooksul 628 456 petukõnekatset. Esimeses kvartalis peatati üle 5,5 miljoni pettusekatse.

Samal ajal kasvas blokeeritud petusõnumite arv 90 188-ni. See näitab, et ründajad otsivad jätkuvalt uusi viise inimesteni jõudmiseks.