Turvalisus

Arvutiturvalisus ja muud turvateemad IT vallast. [Turvateema RSS]


Austraaliast saab alguse passide ärakaotamine

Austraalia näitab, kuhu arenevad meie passitehnoloogiad tulevikus. Passi pole varsti enam vaja, ka muud isikutunnistused võivad peagi jõuda muuseumi. Niikuinii sisaldab see dokument vaid andmeid, mis on kuskil riiklikes andmebaasides olemas ja passi seostamine inimesega tehakse ametniku poolt "käsitsi" - näotuvastus ja mõnikord ka sõrmejäljelugemine on ainsad siduvad näitajad. Seega - miks mitte automatiseerida see viimane asi - näotuvastus ja loobuda trükiajastu paberkandjal isikutunnistusest?

Avati uuenenud Digidoc portaal

Digiallkirjastamise teenust pakkuv DigiDoc portaal läbis põhjaliku uuenduskuuri ning sellele lisandus mitmeid uusi funktsioone nagu ettevõttele konto loomine, dokumentide kategooriad, töövood ja uued failivormingud. Kasutada saab nii tasuta (kuni 5 digiallkirjastamist kuus, 100 MB dokumente) kui tasulist versiooni, kus on mahud suuremad ja makstakse vastavalt kasutamisele 19-269 eurot kuus.

Libauudised telepildis - tarkvara paneb prominendid mida iganes rääkima

Mida internetiajastul uskuda ja mida mitte? Peale suuri dokumentide lekkeid Internetti on hakanud aina enam levima libauudised, mis eksitavad ka suuri meediakanaleid. Vahendid võltsuudiste tootmiseks pole enam ainult "pastakast väljaimemise" tehnikas, vaid loomulikult saab ka kasutada kõrgtehnoloogilisemaid vahendeid, näiteks piltide ja videote võltsimist. Võltsuudiste tegijad võivad olla lisaks amatööridele ka profid luure- ja propagandaasutused.

Biomeetriline tuvastamine: sõrm, silm ja hääl aitavad sisse logida

Aina targemaks muutuvad sensorid teevad inimese äratundmise lihtsamaks: biomeetriline tuvastamine muutub aina kindlamaks eksimatumaks. Kas siit koidab salasõnade ajastu lõpp? Võiks vähemalt loota küll, et see läheb niimoodi. Kolmeosalises biomeetriliste meetodite loos alustame sõrmejäljelugejatest kui kõige levinumatest inimese tuvastamise vahenditest ja jätkame silma, hääle- ja muude tuvastamisvõimalustega.

Mida teha, et nutitelefon kestaks võimalikult kaua?

Nutitelefon kestaks kõige kauem siis, kui hoida seda niiskuse eest ja mitte maha pillata. Aga eks oma kalli seadme hoidmiseks on ka muid vajalikke soovitusi. Mis tagab telefonidele võimalikult pika eluiga? Elisa tootejuht Imre Nõmmik annab ülevaate, kuidas inimesed enda teadmata oma nutitelefone kõige rohkem kahjustavad ja kuidas seda ära hoida.

Eksperdid: mida revolutsioonilist tõi 2016. aasta tehnoloogiamaailmas?

Tele2 tegevjuht Argo Virkebau ja tehnoloogiadirektor Ervins Kampans toovad lõppevale aastale tagasi vaadates välja kuus trendi, mis nende arvates 2016. aasta tehnoloogiamaailmas seda sektorit enim mõjutasid.

Argo Virkebaule jäid 2016. aastast enim meelde virtuaal- ja liitreaalsuse läbimurre, uue meedia algoritmide mõju maailma mõjutavatele otsustele ja pilverobootika võidukäik:

Kaardimoorid robotiseeruvad: tehisintellekt hakkab igaühe tulevikku ennustama

Me ei tea, kust võtavad kaardimoorid ja kristallkuulidega ennustajad oma andmed, kuid tulevikku ennustav tehisintellekt kasutab selleks Internetti, millesse lisandub iga päev mitu miljardit gigabaiti infot.

Predictive World pakub välja võimaluse igaühel oma tulevikku testida (ettevaatust - sisaldab ka Interneti "elujoone" pealt vaadatud eeldatavat eluiga).

Vastik väljapressimispahavara Popcorn Time: nakata sõbra arvuti, siis saad failid tagasi!

Popcorn Time on uus eriti vastik pahavara, mis pakub peale nakatunud arvutis andmete krüpteerimist kaks võimalust: kas maksad ühe bitcoini ja saad oma failid tagasi või nakatad vähemalt kahe sõbra arvutid ja siis võid oma andmed tasuta tagasi saada. Dilemma on suur, sest lunaraha nõuab see väljapressimistarkvara ühe bitcoini (see on ligi 733 eurot), kui aga saaks kuidagi tasuta, siis kas riskiks sõbrale samasuguse häda kaelatõmbamisega?