Saaremaal toimunud kaitseväe esimestel HIMARS raketiheitjate laskeharjutustel testiti edukalt Eesti kaitsetööstuse idufirma Wayren tehnoloogiat, mis tagab kriitilise tähtsusega kommunikatsiooni üksuste vahel ka siis, kui traditsioonilised sidevahendid enam ei toimi. 

Suur osa inimesi kasutavad mugavaid juhtmevabu kõrvaklappe, kuid suvisel ajal juhtub ikka, et need kukuvad vette või saavad muud moodi märjaks. Halvemal juhul võib veekahjustus tähendada seda, et kõrvaklapid tuleb minema visata, kuid väga paljudes olukordades võib kiire tegutsemine need siiski päästa.

^{Raivo Sell (ees vasakul) IseAutos. Foto: TalTech}

Tallinna Tehnikaülikool asus juhtima praktilisi piloote uues rahvusvahelises Horizon Europe´i projektis, mille käigus testitakse erinevaid võimalikke küberrünnakuid ajal, kui 5G+ ja eelkõige 6G mobiilivõrgud muutuvad igapäevaseks ja laialt levinuks. 

^{Foto: Gerd Altmann, Pixabay}

Suvine hooletus muudab inimesed küberkurjategijatele haavatavaks. Puhkuste aeg on petturitele hea võimalus, kuna tähelepanu on hajunud ning mõistus ei ole alati kaitsekihiks virtuaalses maailmas varitsevate ohtude vastu. Ohutuse tagamise seisukohast on huvitavad mõtteid ja soovitusi jagamas Coop Panga ärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas ja Telia küberturbe lahenduste insener Holger Rünkaru. 

Alates tänasest, 7. juulist 2025 on Eesti riigiäpi (iOS) kasutajatel võimalik tõendada oma isikusamasust otse nutitelefoni kaudu, esitades teenusepakkujale äpis ID-kaardi või passi digitaalsed andmed. Lahenduse kasutamine on nii teenusepakkujatele kui ka kasutajatele vabatahtlik ja selle kasutuselevõtt toimub koostöös teenusepakkujatega järk-järgult.

Kui vaadata marinetraffic.com lehelt laevade liikumist Soome-Vene piiril, siis märkab peagi üht kummalist kilomeetrite suurust ringi, kus justkui paljud laevad üksteise sabas tohutuid ringe teevad, kohati üle maismaa sõites. Mis see on?

Tegemist on juba aastaid tagasi leiutatud GPS-võltsimisega, mis mitte ainult ei näita asukohta ebatäpselt, vaid võib tõsta laevad oma õigest asyukohast kuhugi mujale, mis ainult GPS-i järgi navigeerimise ohtlikus muudab. 

Selleks, et kaitsta end identiteedivarguse eest, tuleb nii isiklikes kui ka tööalastes tegemistes hakata kasutama isikutuvastamisel meetodeid, mis ei seo inimest ühe kindla salasõnaga. 

Eri rakenduste ja teenuste kasutamisel on jätkuvalt kõige levinum autentimisviis kombinatsioon kasutajatunnusest ja salasõnast. Sellele on mõnel juhul lisandunud biomeetrilised tuvastusviisid, mida sageli kasutatakse ka hoopis alternatiivina kasutajatunnuse ja parooli sisestamisele. 

Telia saatis 2024. aastal oma klientidele enam kui 530 000 äikese eest hoiatavat SMS sõnumit. Osaliselt tänu sellele kahanes äikesega seotud kliendipöördumiste hulk enam kui kaks korda ning ettevõte jätkab hoiatavate sõnumite saatmist ka sel suvel. 

Telia poolt välja arendanud lahendus kasutab tehisaru, mis kontrollib igal hommikul ja õhtul järgneva 12 tunni ilmaennustust. Kui tuvastatakse, et mõnes Eestis piirkonnas on äikese esinemise tõenäosus suurem kui 40 protsenti, edastatakse selle piirkonna klientidele hoiatav SMS-sõnum. 

Elisa klientide seas eelmisel aastal läbi viidud uuringus tunnistas 41% lapsevanemaid, et vajaksid abi ja lisainfot, kuidas oma lapsi digikeskkonnas kaitsta ja  52% märkis, et nende lapsed kasutavad  nutiseadmeid päevas rohkem, kui üldised soovitutsed seda lubaks. Elisa on otsutanud oma klientidele edaspidi soovitada nutitelefoni soetamist lastele alates üheksandast eluaastast ja väiksemate laste vanematele soovitada alternatiive lastekellade ja nuputelefonide näol.  

Aeglane internet ja tõrkuv ühendus on midagi, mis ei meeldi kellelegi, kuid tihti ei teki need probleemid suuri faile alla laadivast pereliikmest või probleemidest teenusepakkujaga, vaid hoopis vananenud ruuterist. 

Oma aja ära elanud ruuterid võivad hakata järsult probleeme tekitama, mille tõttu kannatab nii teenuse kvaliteet kui ka turvalisus.