Tallinnast sai jälle globaalse küberkaitselava keskpunkt, kus on alanud NATO küberkaitsekoostöö keskuse (CCDCOE) korraldatav suurõppus Locked Shields.

Rohkem kui lihtsalt arvutimäng

Locked Shields pole tavaline IT-konverents ega ka lihtsalt häkkerite kokkutulek. See on maailma suurim reaalajas toimuv küberkaitseõppus, mis on oma mastaabilt võrreldav digitaalse olümpiaga. 

Tänavu on Tallinnasse ja virtuaalsetesse kanalitesse koondunud üle 4000 eksperdi 41 riigist. Nende ülesanne on pealtnäha lihtne, kuid sisuliselt kurnav: hoida püsti fiktiivse riigi Berylia elutähtsad süsteemid ajal, mil neid tabab lakkamatu rünnakute laviin.

Seda vastasseisu võib võrrelda digitaalse kindluse kaitsmisega, kus vaenlane ei ründa mitte kahuritega müüre, vaid otsib nähtamatuid pragusid tarkvarakoodis, et mürgitada veepuhastusjaamu või lülitada välja elektrivõrk.

NATO küberkaitsekoostöö keskuse direktor Tõnis Saar rõhutas õppuse kriitilisust:

„Küberohud muutuvad kogu maailmas üha sagedasemaks ja oma olemuselt keerukamaks. Peame suutma arendada oma küberkaitsevõimekust neist vähemalt sammu võrra ees. Tänavune õppus toob kokku 41 NATO liikmes- ja partnerriigi ühised võimed, et harjutada küberkaitset kriisi- ja sõjaolukorras, jagada üksteisega teadmisi ja tugevdada koostööd küberruumis.“

8000 rünnakut kahe päeva jooksul

Õppuse tempo on hingemattev. 16 osalevat meeskonda peavad kahe päeva jooksul tõrjuma ligikaudu 8000 reaalajas toimuvat rünnakut. See on nagu üritada parandada kihutavat vormelautot samal ajal, kui keegi loopib selle mootorisse mutrivõtmeid ja üritab kütust veega asendada.

Sihtmärkide nimekiri on pikk ja hirmutav:

• 5G mobiilsidevõrgud (tänapäeva ühiskonna närvisüsteem);
• Õhukaitse ja lahingujuhtimissüsteemid (riigi kilp);
• Elektrivõrgud ja energiatootmine (eluenergia);
• Veepuhastusjaamad (põhivajadus).

Esmakordselt on tänavu fookuses ka rünnakud elektroonilise valimissüsteemi vastu. See on otsene vastus kaasaegsetele hübriidohtudele, kus vaenlase eesmärk pole mitte ainult hävitada taristut, vaid õõnestada usaldust riigi ja demokraatia vastu.

„Sel aastal oleme suurendanud kaitstavate IT süsteemide arvu veelgi ja toonud olulise uuendusena sisse rünnakud elektroonilise valimissüsteemi vastu. Nii valmistame oma eksperte ette kaitsma meie liikmesriikide kõige olulisemat alust – demokraatiat,“ selgitas Locked Shields 2026 õppuse juht Dan Ungureanu.

Tehisintellekt ja koostöö kui võitlusrelvad

Locked Shields ei piirdu vaid "bittide ja baitide" kaitsmisega. Meeskonnad peavad lahendama juriidilisi pähkleid, tegelema strateegilise kommunikatsiooniga ning tegema riikliku tasandi otsuseid. Kui küberrünnak tabab haiglat, siis kas see on sõjaakt? Kuidas suhelda paanikas avalikkusega? Need on küsimused, millele vastuse leidmine on sama oluline kui tulemüüri seadistamine.

Tänavu on mängu kaasatud ka tehisintellekti (AI) tööriistad, mis aitavad nii ründajatel uusi nõrkusi leida kui ka kaitsjatel anomaaliaid kiiremini tuvastada. See on võidurelvastumine, kus pooljuhtide ja algoritmide võimekus määrab tulemuse. 

Õppuse õnnestumisele aitavad kaasa kümned erasektori hiiud nagu Siemens, Mattermost ja Bitdefender, tuues lauale oma uusima tehnoloogia ja teadmised.