Inimesed ja firmad arvutimaailmas.
Nokiat eestlastele maale toov Jüri Teemant (Nokia Eesti juhatuse liige) kasutab muidugi igapäevaselt Nokiat, aga kuidas ta arvutimaailma juurde jõudis ja millest alustas, sellest kohe lähemalt.
Esimene kokkupuude arvutiga?
See oli NSVLi armees aastal 1988. Riia lähedal asuva Adazi divisoni arvutites jooksid mustal ekraanil rohelised numbrid. Nägin esimest korda oma silmaga „intranetti“, sest väidetavalt oli seal ca 30 arvutit ühendatud üle terve NSVLi.
Kui meie vanaemad rääkisid lapselastele, kuidas nad kunagi rehetarest jala läbi huntidest kubisevate metsade külakooli pidid minema, siis meil on oma lapselastele kindlasti varuks lood, mismoodi vanasti pidi kooli arvutuskeskuses tordikarbi suuruseid kettaid saalitäisi hõivavasse arvutisse tõstma, et salvestada sellele paarkümmend kilobaiti.
Lapselapsed kuulavad kindlasti põnevil, mismoodi trükiti kummis klaasist ekraanile rohelisi tähti kohvripaksusel klaviatuuril, suruti oma diplomitööd kokku 64kilobaidisele diskile ja ainuke suur ning punane nupp arvuti esipaneelil oli reset-nupp, mis aeg-ajalt nõudis vajutamist. Kui me oma vanaemade elu-olust saame ülevaate vabaõhumuuseumist, siis arvutiajastu algusega kurssiviimiseks tuleb Facebooki põlvkonnal ette võtta retk arvutimuuseumi, mis asub Tartu Ülikooli Arvutiteaduste Instituudis.
Maailmarändur, ettevõtja ja endine poliitik Tiit Pruuli on teinud mitu tiiru ümber maailma nii auto kui purjekaga. Arvutimaailm uurib, millised on tema kokkupuuted arvutimaailmaga.
Esimene kokkupuude arvutiga?
Koolipoisina sõbra ema juures TÜ arvutuskeskuses. Aru muhvigi ei saanud, aga põnevad ja väärikad tundusid need masinad. Peotäis perfokaarte anti ka veel kingiks kaasa, see oli äge!
Tallinna Tehnikaülikooli 2010. aastal lõpetanud Marek-Andres Kauts on seoses Eesti domeenireformiga tõusnud domeeniomanike ja -registreerijate tähelepanu keskpunkti. Arvutimaailm uurib, millised on olnud Eesti Interneti Sihtasutuse juhi varasemad kokkupuuted arvutimaailmaga.
Esimene kokkupuude arvutiga?
Esimene kokkupuude arvutiga oli 1990. aastal Soomes sugulastel külas olles, kus nende kodus oli Apple Macintosh.
Esimene oma arvuti?
Oma arvuti oli peres põhjalikult planeeritud „projekt“, mis algas 1996. aastal. Valiku tegemisel tuli peamine info messilt „Kompuuter“, samuti poode külastades. 1997. aastal soetatud MicroLink Essentia oli Pentium-MMX 233 Mhz protsessori, 64 MB mälu ja 3 GB kõvakettaga.
Oktoobris külastas Helmese kutsel Eestit Progressi CTO Giles Nelson, kes sai siin kokku Eesti suurettevõtete IT-juhtide ning IT-turbe spetsialistidega. Teemaks oli "vastutustundlik protsessijuhtimine" ehk kuidas kiirelt andmetest kõik vajalik kätte saada ja seda õigesti hallata.
Keeruline teema nõudis pikemat lahtiseletamist, mille lühendatud kujul sai nüüd ka Arvutimaailm.
Eesmärk kõrvaldada digitaalne lõhe linna- ja maa vahel kõlab kaunilt, kuid kas meil on nendele sõnadele ka mingi reaalsem ja käega katsutavam tähendus? Kas meie, e-rahvas üldse teame, milleks sellist rikkust rakendada, jättes kõrvale torrentijumala kummardamise?
Räägime Tartu Ülikooli tarkvaratehnika professori Marlon Dumas’ga, Hondurasest pärit IT-teadlasega sellest, kuidas ta näeb arengut ITs ja mida on tal öelda valdkonna tudengitele, spetsialistidele, ettevõtetele.
Dumas on ka varem Arvutimaailmale intervjuu andnud ja hea mäluga lugejad ehk suudavad meenutada tema huvitavat elulugu, mis ta lõpuks meie väiksesse kesise suusailmaga riiki toonud on. Kordamine on siiski tarkuse ema ja et teekond on tal tõepoolest olnud huvitav, siis ei jäta me sellest uuesti rääkimata.
Hondurases 1975. aasta hilissuvel sündinud noormehel tuli ebatavaline mõte minna Prantsusmaale ülikooli. Ebatavaline, sest toona ei olnud Dumas’ sõnul Hondurases ülikoole palju ning doktorikraadist unistamine temasuguse noore jaoks haruldane.
Folgihuvilistele Viru Folgi peakorraldaja, ajakirjanikele valveornitoloog ning lisaks ka muusikaprodutsent, kirjanik ja õpetaja Peep Veedla on arvutit kasutanud alla kümne aasta. Kuid praegu algab ja lõpeb tema päev pea alati arvuti taga.
Esimene kokkupuude arvutiga?
Aastal 1996, kui sai asutatud TopTen, hankisin firmasse ka arvuti, kuid ise seda ei torkinud. Läks veel mitmeid aastaid, enne kui ka oma töölauale sai arvuti soetatud.
Esimene oma arvuti?
Ega enam sellest suurt midagi ei mäleta, aga soetatud sai see ilmselt selle sajandi algusaastatel.
Vaadates infotehnoloogia kasutamist Eestis, on meil kindlasti põhjus olla uhke interneti kasutuse üle, meie e-riigi lahendusi tuuakse eeskujuks jne. Samas peame tunnistama, et IT lahenduste kasutamine erinevates ettevõtlussektorites jääb paljudes valdkondades maha maailma juhtivatest riikidest.
Eesti IT uus suur edulugu on tulemas sealt, kust seda keegi oodatagi ei osanud. Majandustarkvarafirma Erply võidab ülemaailmseid konkursse ja paelub riskikapitaliste.
Erply kohta võis alles öelda startup, kuid praegu ja köögipoolelt vaadates polegi enam tegu alustajaga: firmal on 700 maksvat klienti ning koos tasuta versiooni kasutajatega on üle 3000 ettevõtja usaldanud oma majandusandmed nende serveritesse.
Erply on suure haardega ettevõtmine – Londonisse registreeritud ettevõtte juhi Kristjan Hiiemaa saime kätte mõni päev pärast San Franciscost saabumist. Parasjagu on käimas ettevalmistused USAsse laienemiseks. Otsitakse sobivat serverikeskust, sest riigi seadusandlus nõuab andmete hoidmist nende enda territooriumil.
