Kui äkiline, võõras heli lõikab õhku või sinu nutitelefoni ekraanile ilmub ootamatu teade, mis tõmbab tähelepanu, siis ära ehmu: sõda ei ole (ilmselt) lahti. See võib ühel päeval päästa sinu või sinu lähedaste elu. Eesti riik katsetab kolmapäeval lahendust, millega oluline hädaolukorra teave jõuaks inimesteni parimal võimalikul moel. Selle pusle üheks kõige olulisemaks tükiks on igaühe taskus olev nutitelefon.

Juba sel kolmapäeval, 14. mail 2025, tehakse kaitseväe suure õppuse Siil raames test, mis puudutab võimalik, et miljonit eestimaalaste taskus olevat nutiseadet. 

Virtuaalsetel koosolekutel peitub alati üks vaikne oht: mis siis, kui keegi peaks kohtumise tundlikku ja tähtsat vestlust või ekraanil vilksatavat olulist dokumenti salaja jäädvustama? Ärisaladuse jagamisel läbi ekraani on võimalikke piilujaid raske märgata. Microsoft, olles miljoneid kasutajaid ühendava Teamsi platvormi arendaja, on otsustanud sellele probleemile laheneda üsna radikaalselt. Valmistu üllatuseks, sest peagi võib katse Teamsi koosolekust ekraanipilti teha viia hoopis musta auguni.

Sel laupäeval, 10. mail toimub rahvusvaheline videomängu Apex Legends turniir, mille korraldab Eestiski tegutsev elektroonikatööstuse ettevõte Incap. Turniir Incap Legends toob ühele virtuaalsele areenile eri riikide õpilased, elektroonikatööstuse eksperdid ja maailmatasemel mängijad. Otseülekannet turniirist algab kell 12:00 Incapi YouTube’i kanalil.

Incapi presidendi ja turniiri ellukutsuja Otto Puki sõnul on algatuse eesmärk äratada noorte huvi tehnoloogia- ja inseneeriavaldkonnas töötamise vastu. 

Kuigi Google Workspace ja Microsoft 365 on levinud tööriistad koostööks ja failide jagamiseks, ei saa unustada, et nende turvaline kasutamine algab õigetest seadistustest.

Telia viis oma äriklientide seas läbi kasutusel oleva pilvekeskkondade Microsoft 365 ja Google Workspace’i seadistuste kontrolli. Selgus, et keskmiselt 45% ettevõtete endi tehtud seadistustest vajab parendamist ja 10% praegusest seadistustest kujutavad lausa võimalikku turvaohtu ettevõtte andmetele.

AOC, tuntud nimi mängumonitoride maastikul, laiendab nüüd piire ja toob turule oma esimese Dual-Frame tehnoloogiaga monitori, mis justkui omaks kahte sisu, pakkudes suuremat paindlikkust mängude ja töö vahel. 

AGON by AOC – mängumonitoride bränd – tõi avalikkuse ette AOC GAMING U27G4R mudeli. See 27-tolline (68,6 cm diagonaaliga) monitor on esimene AOC valikus, mis rakendab Dual-Frame tehnoloogiat, kuigi monitorimaailmas pole see midagi väga uut, olles küll pigem kallimate mudelite juures kasutatud lahendus. AOC mudel aga maksab vaid ligi 370 eurot.

(Sisuturundus)

Tänapäevases digikeskkonnas, kus kasutajate tähelepanu on lühike ja info üleküllus on reaalne, on lihtsusel rohkem jõudu kui kunagi varem. Visuaalselt arusaadav ülesehitus ja mänguline kasutajakogemus ei ole enam ainult meelelahutusplatvormide pärusmaa – samad põhimõtted kannavad vilja ka äppides, õppematerjalides ja töövahendites.

Maikuus Tallinnas toimuv rahvusvaheline tehnoloogia- ja iduettevõtlussündmus Latitude59 raputab tänavu traditsioonilist konverentsi formaati ning muudab Kultuurikatla kaheks päevaks elavaks kohtumispaigaks ning rahvusvaheliseks platvormiks, mis ühendab startup-kogukondi üle maailma.

Mõtle korraks, mitu akut sinu kodus on – telefonid, läpakad, puldid, kõrvaklapid, akutrellid, tolmuimejad, isegi elektrijalgrattad või -tõukerattad... neid on tõesti palju ja tuleb järjest juurde! Kuigi need väikesed energiaallikad teevad elu mugavaks, peidavad ka endas üht ohtu, millest me sageli ei mõtle: tulekahju riski.

Päästeamet on ammu tähele pannud, et akudega seotud tulekahjud pole enam haruldus. Ja mis veel hullem – neid on tihti palju keerulisem kustutada kui tavalist põlengut.

Microsofti värske, juba viies iga-aastane Work Trend Indexi (WTI) raport kuulutab välja uue ajastu, nn Liiderettevõtte (Frontier Firm) sünni. Need on teerajajad, kes on mõistnud, et tuleviku edu võti peitub nutikas liidus tehisintellekti ja inimeste vahel, kirjutatakse raportis. 

Rapord kirjeldab teekonda maailma, kus tehisintellekt on muutumas tellitavaks võimekuseks ja inimesed töötavad käsikäes digitaalsete agentidega.

Me kõik teeme pilte – lastest, hommikukohvist, aknast paistvast ilust või iseendast –, kuid miks jäävad mõned fotod lihtsalt „klõpsudeks“, kui teised räägivad meiega? Fotograaf Rauno Liivand ütleb, et hea foto tegemiseks pole vaja tingimata profikaamerat. Piisab teadmistest, tähelepanust ja väikestest nippidest.