Helsingi Messukeskusesse on Nordic Business Forumi ajaks ehitatud suur saal, mis mahutab 7500 inimest. Lõuna ajal juba enam sinna suurte kottidega ei saa, sest turvameeskond valmistub USA 44. presidendi Barack Obama saabumiseks.
Laval on Obamaga hiljem vestlev Atomico tegevjuht ning Skype´i kaasasutaja Niklas Zennström ja temaga vestleb Timo Rein Pipedrive´ist. Pipedrive´i kaasasutajat nimetatakse ka üheks tuntuimaks eestlaseks tehnoloogiamaailmas praegu.
Zennströmi esimene firma oli Kazaa. Programmeerijad Eestist aitasid seda ja ka hilisemat Skype´i luua.
Zennström on teinud palju asju esimest korda ja õige pisut oma ajast ees, mis tegelikult ongi selliste asjade jaoks õige aeg. Tema enda sõnul ongi tähtis kõike teha õigel ajal. "Olen alati tahtnud tõestada, et ma olen teinud asju õigel ajal. Ma tahan midagi muuta, juhtida millegi muutmist ja mõjutada asju."
2005. aastal oli Skype´i suurtehing ja see müüdi eBay´le. Zennström oleks võinud pensionile minna ja elada õnnelikku elu. Kuid ta ei teinud seda (nii ta ise ütleb). Tegi hoopis Atomico. Lisaks proovib päästa Läänemerd, mis on üks reostunumaid maailmas.
Praegu on palju muutunud võrreldes dotcom-mulli lõhkemisega, jätkab Skype´i kaaslooja. Praegu on 20 korda rohkem tudengeid kes tahavad äriga tegelema hakata. Nad ei taha Soome ega põhjamaade ettevõtteid luua, vaid eesmärk on ikka globaalne ettevõte.
Ka paljud Zennströmiga töötanud inimesed Skype´ist hakkasid ise ettevõtjateks. Paljud on ka näinud, et sellega saab raha teha, investeerides tehnoloogiaettevõtetesse. Sest tööstuses toimub digitaalne tranformatsioon, see on kas juba juhtunud või algab kohe.
Kui oled naiivne ja viieaastane, siis soovitatakse rohkem asju proovida ja harjutada. Hiljem on ikka samamoodi, innovatsiooniks tuleb ka rohkem asju proovida ja harjutada.
Olid ajad, kui mehaanilise kalkulaatori tootja väitis, et elektroonika ei suuda kunagi konkureerida hea mehaanikaga.
Hetk tagasi oli maailmas AI idufirmadest tekkinud väike mull, nüüd aga on juba hakatud reaalsete lahendustega tegelema. IoT koos AI-ga on huvitavad kokku pannes. Tehaste masinad ja meditsiiniseadmed suudavad sellises koosluses palju ära teha. Masinõppega saab igasuguseid masinate tegutsemise protsesse optimeerida. See aitab oluliselt efektiivsust suurendada, kuid ei kujuta veel endast mingit täiesti uut tehnoloogiat.
Iga uus tehnoloogia käib Zennströmi sõnul läbi Hype curve´i. Nii ka AI. Masinõpe on juba selle esimese suure hüppe läbinud ja nüüd areneb stabiilsemalt. Nüüd kasutatakse AI-d igasuguste protsesside optimeerimiseks. See aga, kui masinad saavad inimestest targemaks, on veel väga kaugel. See pole kindlasti veel kohe nurga taga.
Kus siis AI juba on? Meil on näiteks mobiilid, kuhu AI valib välja meile sobivat sisu juba praegu.
Viie kuni kümne aasta pärast juhtuvat on Skype´i kaasasutajal keeruline ennustada. Järgmiseks 3 aastaks on ilmselt paljudel roadmap olemas. 10 aastaks on aga kõige huvitavam ette mõelda. Kuhu täpselt tehnoloogia suundub, on raske ennustada. Suure tõenäosusega on isejuhtivad autod siis juba olemas. Tavalised juhiga autod vahetatakse aga väga pika aja jooksul välja. Kasvõi Soome talvistel teedel läheb sellega väga kaua, sest talveoludega harjunud juhid on väga head ja osavad. "Võib-olla Soome ongi viimane maa, kus isejuhtivad autod päris juhid välja vahetavad?" küsib ta.
Küll aga võivad esimestena isejuhtivad autod üle võtta näiteks pikamaa-veoautojuhtide ameti. Nad võivad oma tööst hakata ilma jääma. Kuid tehnoloogia on ennegi võtnud töökohti ära ja nende asemele tekivad uued töökohad.