Androidiblog

Arvutimaailma testilauale kukkus 21. juulil 2009 Eesti esimene Android-telefon. Nüüd hakkame Androidist siin blogima. Nüüd ja edaspidi.

 


Tiit Tammiste: nutitelefoni varitseb miljon ohtu

EMT tehnoloogiadirektori ja konkursi “Eesti parim mobiilirakendus 2014” žürii liikme Tiit Tammiste (kes muuseas oli ka 1993. aastal alustanud Arvutimaailma ajakirja sünni juures) sõnul on nutiseadmetele saadaval kolm miljonit rakendust, millest paljud võivad kasutajat ohustada.

Tiit Tammiste sõnul on AppStore´i, Google Play ja Windows Marketi vahendusel saadaval üle kahe miljoni rakenduse ning lisaks ligi miljon kolmanda osapoole äppi. “Mida rohkem nutiseadmed levivad ja eraelulisi ning finantsandmeid sisaldavad, seda huvitavamad on nad igat masti pahalastele. Nii neile, kes füüsiliselt telefoni või sealset sisu himustavad kui ka neile, kes üritavad andmetele rakenduste kaudu ligi pääseda,” ütles Tammiste ja lisas, et iga telefoni- või tahvlikasutaja peab teadma nutikaitse põhitõdesid.

Kaheksa tuuma ikkagi tuleb - Overmaxi Vertis Yardi nutitelefonis

Mäletame veel pressiteateid Samsungi Galaxy S 4 ja Note 3 kohta, kus märgiti ära ka kaheksatuumalisi protsessoreid, kuid nüüd paistavad kõik meil müügil olevad nutitelefonid piirduvat nelja tuumaga. Vaid mõni tahvlimudel on saanud kaheksa. Poolast on aga kohe müügile jõudmas odav kaheksatuumaline äritelefon Overmax Vertis Yard, millega saab proovida paralleelarvutuse võimsust, kui see taskus vajalik on.

Kiire kaheksatuumaline ehk octa-core protsessor MTK 6592 (1,7 GHz) on toetatud 2 GB mäluga, 16 GB välkmäluga ja microSD kaardipesaga, kuhu võib pista kuni 32 GB suuruse mälukaardi. Ka "graafikakaart" on võimas: neljatuumaline Mali 450 GPU.

AnTuTu testis saavutas see riistvara 30 000 punkti (võrdluseks: AM-i testis sai Nexus 5 nutitelefon 27 933 punkti).

Sellised rakendused võistlevad riigi parima mobiilirakenduse tiitlile

Konkursi "Eesti parim mobiilirakendus 2014" tööde esitamise tähtaeg kukub teisipäeval, 20. mail ja praeguseks on osalejad esitanud üle 20 toimiva rakenduse netiraadiotest, kiiruskaameratest hoiatava ning nutitelefoniga digiseadme juhtimise äppini.

Nominente saab vaadata siit: 
https://konkurss.eesti.ee/nominendid

Isa ja poja võrdlus: Galaxy S4 vs Galaxy S5

Samsungi kõige uuemat lipulaeva Galaxy S5 oodati kannatamatult, sest Korea gigant on nii tarbijate kui investorite ootused kõrgele upitanud ja siiani neid seal kenasti ka hoidnud. Nüüd on S5 juba mõned nädalad Eestiski müügil ja AMil aeg lähemalt vaadata, kas Galaxy S4 on saanud väärilise järglase.

Välimus: heast parem või siiski mitte?

Kuidas täiustada niigi ilusat ja võimsat seadet? Pole just kergesti vastatav küsimus, eriti kui arvestada, et viimase tippmudeli ilmumisest ei ole palju aega mööda läinud ja kasutajad on siiani rahul. Aga Samsung otsustas teha niigi heast veel parema ja mitte hoolida Ameerika rahvatarkusest, mis keelab parandamast midagi, mis töötab.

Aastal 2015 ostad sa oma viimase telefoni - Ara

Pealkirjas mainitud fakt võib tõeks osutuda, kui Google järgmisel aastal oma modulaarse telefoniga välja tuleb. Jah, mooduleid jääd sa ikka ostma ja ilmselt vahetad telefoni komponente tihemini kui vanasti telefone, aga see raam või korpus - see jääb ilmselt viimaseks. Seni, kui mõni auto sellest üle ei sõida või kuskilt kõrgelt alla (või vette) ei kuku.

Ei saa me läbi selfie´ta: Samsungi kaamera NX mini aitab iseennast pildistada

Selfie-põlvkond on kasvanud piisavalt suureks, et ka kaameratootjad ei saa enam selle pildistamisviisi funktsiooni oma kaamera valmisvõtete kettal ignoreerida. Samsung tõi välja uue, maailma kõige õhema vahetatavate objektiividega kaamera NX mini, mis kõlab nagu Mini Me ja mis teebki ühe funktsioonina iseäranis hästi pilte iseendast.

Nutikaamera NX mini on 20-megapikslise sensoriga ja heade ühendusvõimalustega. Isegi kaameratesse on juba roninud NFC, rääkimata WiFist, mis NX minil ka olemas on, et pildid lennult sotsiaalvõrku postitada.

Nutikell - kellele seda vaja?

Nutikella buum kindlasti tuleb, selles pole kahtlust. AM hoidis ka üht käe peal ja nüüd on tekkinud küsimused, milleks seda kella siis vaja on.

Loomulikult on turundajad ja PR-firmad välja mõelnud hulga põhjendusi, mis eemalt vaadates tunduvad isegi loogilised.

Tegelikult osutuvad aga need vastused küsimusele "Miks nutikella vaja on?" päris elus natuke valedeks. Võimalik, et õige funktsioon neile on alles tulemas ja mõni tootja tabab ära, miks peaksime jälle kella randmele kinnitama, kust see nutitelefonide tulekuga on vaikselt ära kadunud.

Muidugi on erinevaid inimesi ja harjumusi, aga võtame siis õiguse väljendada subjektiivset seisukohta.

Nutitelefonide osa läheneb suurte sammudega kolmveerandile

Eestis on saabunud vääramatu nutitelefonide ajastu. Ehkki keegi veel ostab ka mittenutikaid seadmeid, on uuringufirma GfK Retail & Technology andmetel tõusnud nutitelefonide kogumüük Eesti jaemüügis veebruaris 71 protsendini.

Käibenumbrites oligi nutitelefonide osakaal juba praktiliselt kogu turu vallutanud, ulatudes 93 protsendini. Seega tavaliste mobiilidega enam käivet suurt ei tehta.

GfK statistika järgi eelistasid veebruarikuus telefoni soetanutest 4G internetiga seadet 25%. 34% tahvliostjatest eelistasid 4G-ga tahvelarvuteid.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.