Saaremaal toimunud kaitseväe esimestel HIMARS raketiheitjate laskeharjutustel testiti edukalt Eesti kaitsetööstuse idufirma Wayren tehnoloogiat, mis tagab kriitilise tähtsusega kommunikatsiooni üksuste vahel ka siis, kui traditsioonilised sidevahendid enam ei toimi. 

Kui tavaliselt pürgib suvise vastuvõtu ajal Tallinna Tehnikaülikooli doktoriõppesse keskmiselt 500-600 inimest, siis sel suvel tõusis see arv üle 1300. „Just nii palju esitati avaldusi,“ rõõmustas TalTechi teadusosakonna doktoriõppe valdkonna juht Kaire Kaljuvee. 

Avalduste arv tegi eelmiste aastatega võrreldes seega üle 50%-lise hüppe ja oluliselt kasvas ka eestlastest doktoriõppesse kandideerijate arv. Välismaalaste huvi TalTechi vastu on endiselt väga suur. 

Kokku esitati 1303 avaldust ca 100 õppekohale. Kolmandik kandideerijatest on naised. 

^{Windows 11 on katki? Vali, kuidas seda nüüd parandama hakata.}

^{Raivo Sell (ees vasakul) IseAutos. Foto: TalTech}

Tallinna Tehnikaülikool asus juhtima praktilisi piloote uues rahvusvahelises Horizon Europe´i projektis, mille käigus testitakse erinevaid võimalikke küberrünnakuid ajal, kui 5G+ ja eelkõige 6G mobiilivõrgud muutuvad igapäevaseks ja laialt levinuks. 

^{Foto: Gerd Altmann, Pixabay}

Suvine hooletus muudab inimesed küberkurjategijatele haavatavaks. Puhkuste aeg on petturitele hea võimalus, kuna tähelepanu on hajunud ning mõistus ei ole alati kaitsekihiks virtuaalses maailmas varitsevate ohtude vastu. Ohutuse tagamise seisukohast on huvitavad mõtteid ja soovitusi jagamas Coop Panga ärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas ja Telia küberturbe lahenduste insener Holger Rünkaru. 

Rända läbi galaktilise uduloori, kus iga tähekiir peidab endas ammuseid saladusi ja iga vari võib olla märk saatuslikust ohust. Just sellisesse kosmilisse müsteeriumisse sukeldub "Destiny 2" oma peagi ilmuva laiendusega "The Edge of Fate", mis lubab tuua universumisse pöördelisi muutusi ja panna proovile isegi kõige kogenumate Kaitsjate arusaamad. 

^{Foto: Alexandra Koch, Pixabay}

Oled sa kunagi mõelnud, mis toimub tehisintellekti vestlusroboti "aju" sügavustes, kui sa temaga suhtled? Need digitaalsed abilised on paljude inimeste ellu juba sisse imbunud, kuid kui paljud meist tegelikult teavad, kuidas need töötavad? Kas teadsid näiteks, et ChatGPT peab juunikuust 2024 hilisemate sündmuste kohta infot leidmiseks tegema internetiotsingu? See on vaid jäämäe tipp! 

On asju, mis tunduvad muutumatuna kestvat ajast aega. Päike tõuseb idast, lumi on valge ja Windowsi krahhi puhul ilmub sinine surmaekraan. See viimane, tuntud kui BSOD (Blue Screen of Death), on olnud Windowsi operatsioonisüsteemi lahutamatuks, ehkki kardetud osaks üle nelja aastakümne. Mälestusvärinaid ja südamepekslemist tekitav sinine taust koos tehniliste koodide ja morjendava sõnumiga on olnud digitaalse ajastu omamoodi märgiks – viimane piir, kust tagasiteed polnud. Kuid nüüd on see lõppemas.

Selleks, et kaitsta end identiteedivarguse eest, tuleb nii isiklikes kui ka tööalastes tegemistes hakata kasutama isikutuvastamisel meetodeid, mis ei seo inimest ühe kindla salasõnaga. 

Eri rakenduste ja teenuste kasutamisel on jätkuvalt kõige levinum autentimisviis kombinatsioon kasutajatunnusest ja salasõnast. Sellele on mõnel juhul lisandunud biomeetrilised tuvastusviisid, mida sageli kasutatakse ka hoopis alternatiivina kasutajatunnuse ja parooli sisestamisele. 

Telia saatis 2024. aastal oma klientidele enam kui 530 000 äikese eest hoiatavat SMS sõnumit. Osaliselt tänu sellele kahanes äikesega seotud kliendipöördumiste hulk enam kui kaks korda ning ettevõte jätkab hoiatavate sõnumite saatmist ka sel suvel. 

Telia poolt välja arendanud lahendus kasutab tehisaru, mis kontrollib igal hommikul ja õhtul järgneva 12 tunni ilmaennustust. Kui tuvastatakse, et mõnes Eestis piirkonnas on äikese esinemise tõenäosus suurem kui 40 protsenti, edastatakse selle piirkonna klientidele hoiatav SMS-sõnum.