Telia viib septembri lõpus ja oktoobri alguses läbi mahukaid võrguarendustöid, mille pärast esineb öösiti erinevates Eesti piirkondades lühiajalisi häireid Telia mobiilsideteenuste kasutamisel. 

Arendustööd toimuvad 29. septembrist kuni 9. oktoobrini ning nende eesmärk on uuendada mobiilsidevõrku, et tagada klientidele ka edaspidi kvaliteetsemad teenused. 

Töid teostatakse öösiti vahemikus kell 02:00-05:30, et kasutajaid võimalikult vähe häirida. 

^{Julija Indriksone ja Ivar Tennokse telekommunikatsiooniettevõtete küberturvalisuse konverentsil.}

Uuring selgitas välja, et Eesti sideteenused on rahvusvahelises võrdluses hea katvuse ja kiirusega ning mobiilne internet on taskukohane ja rahvusvaheliselt väga konkurentsivõimeline. Samal ajal aga on kaabliga ühenduste hinnad lähiriikidega võrreldes kallid, eriti suurte kiiruste puhul, toob Arenguseire Keskus välja uues lähiraportis “Trendid ja konkurentsivõime elektroonilise side valdkonnas”.

Samal ajal, kui maailma liidrid kogunesid New Yorgi pilvelõhkujate vahel Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) tippkohtumisele, et arutada maailmarahu ja julgeoleku üle, seati otse nende nina all üles veider digitaalne relv, mille mõju ulatus ja potentsiaalne laastamistöö oleks olnud tohutu. Föderaalagendid tõid päevavalgele ja tegid kahjutuks vaikse, ent võimsa armee, mis oleks võinud paisata kaosesse mitte ainult suurlinna, vaid suure osa riigi telekommunikatsioonist. 

Augustis alustas Telia Norra 2G võrgu sulgemist. See tähendab, et nendes piirkondades, kus võrk on kinni pandud, ei saa enam vanemate telefonidega Telia võrku kasutada. 

Mõjutatud seadmete hulka kuuluvad näiteks VoLTE ehk 4G kõneside toeta mobiiltelefonid ja M2M seadmed, mis toimivad vaid 2G võrgus. Kui ka uuemas VoLTE toega seadmes on kasutajal VoLTE ehk 4G kõneside välja lülitatud, ei saa sellega enam mobiilikõnesid teha. 

Viimastel aastatel on üha sagedamini esile kerkinud sõnapaar „DDoS rünnak“. Kuigi igapäevaselt toimub Eesti ettevõtte vastu tõenäoliselt miljoneid teenustõkestusründeid, põhjustavad neist väga vähesed reaalseid häireid teenuste toimimises. Selle taga on mitmekihiline ja pidevalt arenev küberkaitse. 

Mõni päev tehnoloogia ajaloos on tähtsam kui teine, ehkki see võib suurtesse uudistesse mitte jõuda. 25. august 1991 on just selline. Ühel selle suvepäeval istus Soome tudeng, 21-aastane Linus Benedict Torvalds, oma arvuti taga ja kirjutas midagi, mis tundus esmapilgul olevat lihtsalt järjekordne postitus lõputute uudisgruppide seas. Ta teatas, et töötab "lihtsalt hobina" välja tasuta operatsioonisüsteemi, mis on mõeldud 386(486) protsessoriga AT-arvutikloonidele. 

Nüüd 34 aastat hiljem saabubki telefoni äkiline vaikus: interneti esiajaloo viimane kangelane lahkub areenilt. Enamuse jaoks on see ammu pelgalt igand, mineviku kummaline reliikvia. Teiste jaoks aga oli see heliriba, mis juhatas sisse isikliku teekonna digitaalmaailma avastamisse – modemi piiksuv, krabisev helisüfoonia. 

Eelmise aasta lõpus Telia poolt äriklientideni toodud ülikiire 2,5 Gbit/s internetiühendus jõuab alates 1. augustist ka ettevõtte eraklientideni. 

2,5 Gbit/s ühenduse pakkumiseks kasutab Telia XGS PON tehnoloogiat, mis võimaldab ülikiire koduinterneti viia majapidamisteni, kuhu jõuab Telia valguskaabel. Lisaks saab kõnealust kiirust kasutada (Enefiti) operaatorineutraalse võrgu peal.

Hetkel on võimalik Telia kiireimat koduinterneti paketti kasutada ligemale 180 000 Eesti aadressil ning edaspidi suureneb selliste aadresside hulk järk-järgult. 

^{Foto: Gerd Altmann, Pixabay}

Suvine hooletus muudab inimesed küberkurjategijatele haavatavaks. Puhkuste aeg on petturitele hea võimalus, kuna tähelepanu on hajunud ning mõistus ei ole alati kaitsekihiks virtuaalses maailmas varitsevate ohtude vastu. Ohutuse tagamise seisukohast on huvitavad mõtteid ja soovitusi jagamas Coop Panga ärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas ja Telia küberturbe lahenduste insener Holger Rünkaru.