3D printerid ja DNA süntees on kiirelat arenenud peaagu käsikäes või siis vähemalt samal ajal ja samas tempos. Teadlased on nende kahe valdkonna ühendamisele juba ammu mõelnud, kuid esialgu polnud veel töötavaid lahendusi õnnestunud teha. Aga varsti on see võimalik.

Üks võimalus oleks DNA-sse salvestada infot, mis säiliks miljoneid aastaid. Kui iidsete tsivilisatsioonide kivitahvlid on siiamaani loetavad, siis meie aja kõvakettad või veel vähem CD-d või isegi paberdokumendid kuigi kaua vastu ei pea. Mida teha? Kuhu salvestada petabaidid infot, mille hulk mitmekordistub iga aastaga?

Turu-uuringufirma GfK Retail and Technology analüüsi kohaselt müüdi Eestis 2014. aastal 64 650 uut tahvelarvutit 17,7 miljoni euro eest.

Tele2 Eesti müügi- ja turundusdirektori Kristjan Seema sõnul on eestlased regiooni aktiivseimad tahvelarvuti kasutajad. “Eestis on üle 200 000 tahvelarvuti, mis on inimese kohta poole rohkem kui Leedus ja kolmandiku võrra enam kui Lätis,” ütles Seema.

“Tahvelarvuti eluiga on 3-4 aastat, mis on nutitelefonist poole pikem periood. Kuigi pihuarvuti peab päris hästi vastu, siis vahetatakse oma esimene tahvelarvuti nüüd 4G seadme vastu, mille osakaal tõusis GfK andmetel mullu 38 protsendini,” ütles Seema ja lisas, et vahetust võimaldab ka senisest odavam hind.

Tänapäeva pangaröövlid ei pea nagu Bonnie & Clyde automaatidega pangahoonesse sööstma, et oma saak kätte saada. Kaspersky Labi, Europoli ja Interpoli ühise uurimise käigus avastati pretsedenditu küberkuritegevuslik operatsioon, mille käigus varastasid ründajad miljard USA dollarit.

Kübervargus kestis kaks aastat ja hõlmas umbes 100 finantsasutust üle maailma. Eksperdid oletavad, et selle suurvarguse taga on rahvusvaheline kuritegelik grupeering, millesse kuulub küberkurjategijaid Venemaalt, Ukrainast ja mitmest Euroopa riigist, aga ka Hiinast.

Majad ehitatakse meil aina enam raadioeetrikindlamaks: paksud poolemeetrised soojustuskihid, mis tulevad liginullenergiamajadel, selektiivklaasid, fooliumist soojapeegeldid, betooni sisse valatud raudsarrus, millest moodustub ideaalne Faraday puur... operaatorid on juba ammu mures. Ükskõik kui palju sa välja antenne ei paneks ja võimsust ei suurendaks (lubatu piires), ei taha signaal enam siseruumi levida. Kuid siseruumides tarbitakse 80% andmesidest. Mõnikord isegi rohkem Sinna on netti hädasti vaja.

Lahenduseks on kapillaarvõrgud. Need on pisikesed operaatori tugijaamad, nagu WiFi purgid hoone sees. Külge käib Etherneti kaabel, sees on moodulid WiFi, 3G ja 4G jagamiseks. Leviala jääb 20-30 meetri piiresse, kuid siseruumides polegi rohkem vaja. Suuremates majades pannakse neid karpe nagu WiFi-ruutereid ühtlaselt igale korrusele.

Kui Samsung mulle testimiseks seda veel üsna värset mudelit pakkus, hakkas mu enda aju pisut trikitama: esile kerkis mälupilt läikivast valgest neljarattalisest ehk siis A5 seostus eelkõige noobli auto, mitte nutitelefoniga. Sama paralleeli edasi joonistades jõudsin kiiresti järgmise sarnasuseni: ka suuremal A5-l on võimsam ja kallim sõsarmudel nimega S5.

AM-i testimislaborisse, mille varustuseks on seekord vaid üks kriimustatud vana telefon, saabus testimiseks Clean & Coat imevedelik - vedel ekraanikaitse. Kui tavaliselt jännatakse ekraanikiledega, mis teevad telefoni koledamaks, kilesid on tülikas peale kleepida ilma õhumullideta ja need koguvad kraapse, siis Digital Trade Solutionsi saadetud väike pudelike peaks tegema imesid - kandma ekraanile vetthülgava ja sõrmejälgi eemaldava katte, mis lisab ka kriimustuskindluse. Vedel "Gorillaklaas"? Kõlab igatahes ambitsioonikalt.

Nutikellad on tulnud turule, et tuua meile veel üks laadimismure: igal õhtul tuleb ka need asetada öökapile laadimist vajavate vidinate ritta ning pikendusjuhtme peab välja vahetama veelgi pikema harukarbiga isendi vastu. Mõni nutikell ei pea aga päevagi vastu.

Selle kõrval on muidugi üsna meeliülendav lugeda uudiseid nutikelladest, mis kestavad patareidelt sama kaua, kui juba unustusse jääma kippuvad tavalised käekellad. Märgitakse, et patareisid tuleb vahetada kord aastas. Kui ka kord kuus peaks laadima, oleks seegi ju suur kergendus! Swatch töötab sellise kella kallal, suhteliselt tundmatult tegijalt on aga juba müüki paisatud nutikell nimega No-Charge Smart Watch.

TTÜ campuses Raja tänaval, endises IT- ehk arvutuskeskuse majas praegu asuvas innovatsiooni- ja ettevõtluskeskuses MEKTORY avati eile Baltimaades ainulaadne mobiiliäppide testikeskus.

Sisuliselt tähendab see, et koridoris on kümneid erinevaid mobiilseid seadmeid, millega on võimalik oma rakendust testida.

Jaanuaris tarbimispidu järkus. Jõulupohmeluses kasvas oluliselt ostude, sealhulgas internetiostude maht. Kaspersky Labis uuriti, kuidas on lood e-poodide pettustega ja kas inimesed oma kaotatud raha ka kunagi näevad või mitte.

Turvatarkvara pakkuv ettevõte Kaspersky Lab tuletab meelde vajadust turvata rahaülekandeid, kuna kaugeltki mitte kõik neist ei päädi kaupade eest tasumisega. Koostöös B2B Internationaliga läbi viidud uuring näitas, et umbes pooled kasutajatest, kes on interneti teel üle kantud raha küberpettuse tagajärjel kaotanud, pole varastatud raha osaliselt või üldse tagasi saanud.

Millegipärast on nii, et kui mehed sellise tehnikavidina nagu pesumasina kallale asuvad, saab paljudel neist tehniline taip otsa. Poest on võimatu leida lihtsat pesumasinat, kus vajutad nupule ja pesed. Ikka on kümneid erinevaid pesuprogramme, mille kasutamiseks tuleb emalt või naiselt või õelt nõu küsida, mis järjekorras mis nuppe vajutada. Nuppude juures olevate märkide tähendust pole ka võimalik loogiliselt tuletada. Miks see nii on, selle üle imestab kasutajaliideste disainer Peter Fabor ja teeb valmis lihtsa, kolme nupuga pesumasina kasutajaliidese, mille saab igaüks oma masinale kleepida, olles enne asjatundjaga konsulteerinud vajtatavate nuppude kohta. Nii diskrimineeriv kui see ka ei tundu, sellise kolme nupuga pesumasinaga saab 90% juhtudest asjad aetud.

Kuid LG on nutimaailma inimestele leidnud veelgi lihtsama lahenduse, et pesumasina kõik omadused täielikumalt ära kasutada. Abiks tuleb NFC.