(Tarkade Klubi, 11/10, radar, tehnoloogia)

Igal sügisel hakkavad rändekaardil värvilised täpid liikuma lõuna suunas – Kotkaklubi on varustanud mõned linnud GPSide ja raadiosaatjatega ning „seljakottidega“ kured-kotkad paljastavad oma saladuse, kuhu nad külmaks ajaks siis siit põgenevad.

Eks seda on enam-vähem teatud ka varemgi, sest sajandeid on linde rõngastatud. Meie linnuvaatlejate ametikaaslased Aafrikas on binoklite abil lugenud kurgede jalarõngastelt numbreid ja saanud teada, et just need linnud on Eestist pärit.

6. veebruarist 2011 avastavad veebide omanikud, et paljud nende viidatud lingid teistele Eesti veebiaadressidele ei tööta. Sellepärast, et 6. veebruarist lakkasid olemast ligipääsetavad kõik ümber registreerimata domeenid.

Kui päevapealt mindaks üle hiljuti vabadest IP aadressidest tühjaks jooksnud IPV4 võrgust uuele, IPv6 võrgule, siis oleks Eesti Interneti suuruseks 22* domeeni, selgus Eesti Interneti Kogukonna liikme Jaan Jänesmäe kiirest uuringust. Esindatud on tuntuimatest domeenidest näiteks Tartu Ülikool, kuid isegi e-riigi keskset kodanikuportaali www.eesti.ee ei leia me sellest nimekirjast.

(Arvutimaailm 8/10)

D-Link XTREME N Storage Router on väga paksude äärtega pildiraam, milles on kõvaketas. Ja see ruuter näitab ka pilte.

D-Linki pildiraam-ruuteril on ka muid veidrusi. Näiteks saab teda kasutada öökapikellana-uudistenäitajana (kuigi äratusnuppu tal pole) või väikefirma keskse võrguseadmena, mille sobib iluasjana isegi ülemuse töölaualegi panna. Ilmselt oleks see väga konkreetsete vajadustega ostja jaoks mõeldud nišitoode, sest maksab 2800 krooni. Kuid asjale lisab jumet rohkete seadistusvõimalustega WiFi ruuter ning kõvakettasahtel, mis sobibki ruuterist mõne lihtsama võrgu keskseadme ehitamiseks. Kaks USB pesa on ka D-Linki tagaküljel, neisse mälupulki pistes ei juhtu midagi. Küll aga saab sinna ühendada mõne võrgutoega printeri või välise kõvaketta, mis võrguseadme võimalusi veelgi laiendab.

Täna, viimasel tööpäeval, kui ümber registreerimata domeenid veel võrgus nähtavad, ületas uue korra järgi registreeritud domeenide arv Eesti Interneti SA registris 50 000 piiri. Sillamäe Linnavalitsus registreeris ümber domeeninime sillamae.ee, mille registreerimistaotlus jõudis uude domeeniregistrisse järjekorranumbriga 50 000.

Domeeninime sillamae.ee ümberregistreerimise taotlus Sillamäe Linnavalitsuselt jõudis uude registrisse täna hommikul. Sillamäe linnapea Jelena Koršunova avaldas lootust, et peatselt on võimalik registreerida ka täpitähtedega domeeninimi sillamäe.ee. "See parandab lehe leitavust ning kasutajamugavust."

Juba 15 aastat on kuulutatud maailmalõppu internetiaadresside otsasaamise näol, kuid kõik märgid näitavad, et just nüüd iga hetk on see juhtumas. Eesti Interneti Kogukond juhtis sellele tähelepanu ja räägib lähemalt mõttetalgutel Tartus ("IPv6. Katastroof on kätte jõudnud. Kas Eesti on valmis?") ja mõned päevad tagasi ilmusid ärevad artiklid ka mitmes IT väljaandes (näiteks PCMAG, täna ka Dailymail).

Kui hull siis olukord ikkagi on? Üsna hull, kinnitab kasvõi see fakt, et 1. veebruaril rahuldati Internet Assigned Numbers Authority (IANA) poolt kahe viimase vaba IPv4 aadressi ploki taotlus ja rohkem midagi avalikult jagada pole.

Internetiteenuse pakkujad on pikalt olnud küsimuse ees, mida teha klientidega, kelle arvutid on nakatunud ja mida kasutatakse seetõttu võõraste poolt üle interneti teiste ründamiseks või pahavara levitamiseks.

Tänasest alustab Elion koostöös CERT Eestiga ennetava arvutikaitse projektiga, mille eesmärgiks on teavitada Elioni kliente võimalikest turvaohtudest ja vähendada sellega arvutiviiruste ja pahavara levikut Eesti internetiruumis.

Puuteekraanide võidukäigul on oma hind: nende paneelide valmistamisel läheb vaja üliharuldasi metalle (näiteks Indiumi) ning nende ainete varud on varsti otsakorral.

Saksa Fraunhoferi Instituut pakub välja, et puuteekraane saab teha ka süsinik-nanotorudest ehk meile kõigile kättesaadavast materjalist süsinikust ning väärismetallide varud võib rahule jätta.

Uuringufirma IDC teeb iga-kvartalilisi mobiilituru ülevaateid ja nüüdseks on valmis ka eelmise aasta kokkuvõte. Nokia juhib endiselt, olles koguni müüki kasvatanud +4,9 protsenti (aga turuosa mõne protsendi jagu kaotanud), esiviisikusse on tõusnud äsja Eestiski nutitelefonidega müügile tulnud Hiina tootja ZTE.

ZTE on Eestis olnud esindatud (EMT-s) seeniortelefoniga S202, millel olid küll suured nupud, kuid puudus suurem tarkus, mis omane nutitelefonidele. Elisa, mille Soome poodides müüdi ka Hiina odavaid Androidiga telefone ZTE mõnda aega, ütles täna, et kohe on need odavad Androidid siingi saadaval. Ja just sai ka meie testija Aigar ühe eksemplari oma käsutusse. Küsisin, kuidas tal läinud on.

"Esmane mulje on selline, et igati tõsine telefon. Eelinfo kohaselt pidid ZTE Blade´il olema kaks nõrgimat kohta aku kestvus ning kaamera kvaliteet. Niisama klõpsides pidas aku ilusti vastu, kui tõmbasin wifi-ühenduse käima, siis kulus jah nagu tavalisel nutikal," ütles Aigar peale esimest päeva testimist.