Arvutimaailm on Microsofti tehnilise koolituse konverentsil TechEd Europe 2010, kus tarkvarafirma annab teada oma uuematest toodetest, laseb neile käed külge panna ja ise katsetada ning koolitab IT professionaale nädala jooksul tuhandetel erinevatel koolitustel.
Ka ajakirjanikud on kutsutud. Enne ürituse avamist täna korraldati pressikonverents, kus jagati kätte materjalid avakõnes välja öeldavate uudistega. Peale avakõne algust võib neid avaldada.
Eesmärk kõrvaldada digitaalne lõhe linna- ja maa vahel kõlab kaunilt, kuid kas meil on nendele sõnadele ka mingi reaalsem ja käega katsutavam tähendus? Kas meie, e-rahvas üldse teame, milleks sellist rikkust rakendada, jättes kõrvale torrentijumala kummardamise?
? Kui töökohtadel on vaja vaid tööd teha ja puudub vajadus kalli Windowsi tarkvara järele, siis kas oleks võimalik kuidagi odavamalt läbi saada, näiteks Linuxi ja terminalidega?
! Selline lahendus on täiesti olemas. Estobuntul jooksvad Tigma terminalid VIA C7 protsessoritega annavad töökohale serveri võimsuse.
Arvutimaailm kirjutas Tigma terminalilahendusest Estobuntu baasil poolteist aastat tagasi. Toonane beetaversioon on nüüdseks jõudnud Rahvusraamatukogus avalikke töökohti ja otsinguarvuteid juba pikemat aega jooksutada. Uurisin veidi põhjalikumalt terminalilahenduse tarkvara köögipoolt.
Kuigi Eestis on pidevalt puudu programmeerijatest, on vähemalt need, kes siin välja õpetatakse, igati maailmatasemel, tõestasid äsja lõppenud ülemaailmsed IEEE programmeerimisvõsitlused. parim meeskond saavutas kolmanda koha, kõik neli tartu Ülikooli meeskonda jõudsid aga esikümnesse. IT Kolledži meeskond oli esimese 180 hulgas.
23. oktoobril toimunud IEEExtreme 4.0 programmeerimisvõistlus on nagu programmeerijate maraton. Kell 0:00 UTC aja järgi ehk 3:00 Eesti ajavööndis alanud võistluses osalesid 970 kolmeliikmelist IEEE tudengliikmetest koosnevat meeskonda. 24 tunni jooksul tuli lahendada 17 ülesannet. Ülesannete lahenduseks tuli luua 17 programmi. Uusi ülesandeid anti osalejatele varem ette teatamata vaheaegade järel, mistõttu pidid ka kõige kiiremad enamiku võistluse ajast ärkvel olema. Kõik ülesanded suutsid lahendada ainult 10 tiimi 970st.
Logitech pani oma uuele traadita klaviatuurile külge päikesepaneelid, et selle akud saaksid laadida ka kaablist eemal olles - kas kontorivalguses või lausa loodusliku päikese käes. Ammuunustatud vana on tagasi - olid ju paljud kalkulaatorid (ja on siiamaani) päikesepaneeliga, et turgutada tühjenevaid sisemisi akusid.
Logitechi juhtmeta päikesetoitega klaviatuur saab energiat valguselt, kuid võib töötada ka täielikus pimeduses akudelt kuni kolm kuud. Kottpimedas annab klaviatuur siiski varakult märku, millal valgesse võiks viia.
Kuigi ID lkaardiga pusisid tõsisemad arvutikasutajad erinevatel platvormidel juba varemgi, sai reedel valmis ametlik versioon ID-kaardi baastarkvarast Linuxile ja Macile.
Eelmisel reedel andis AS Sertifitseerimiskeskus Riigi Infosüsteemide Arenduskeskusele üle ID-kaardi baastarkvara Linuxile ja Macile, mille abil saavad kasutajad end elektroonilistes keskkondades autentida ja allkirjastada arvutis dokumente.
Mõned nädalad tagasi ilmusid Tallinnas Peterburi maantee tasulisse parklasse Google Street View autodele sarnased Opelid, kokku kaheksa tükki, mis jõudsid uudistesse kui oletatavad Google´i kaardistusautod. Täna selgus, et neid autosid hakkab alates tänasest kasutama Regio oma kaardistuse välitöödel.
Arvutimaailma küsimusele Google´i kaardistusautode kohta saabus Regiost vastus alles täna. Vastus on selline.
? Kuidas vältida seda, et pärast veebilehel parooli sisestamist ei lekiks kasutajate krüpteerimata salasõnad? Et pätid ei teeks nende Paypali kontot tühjaks või ei kirjutataks rõvedusi veebiprofiilidesse?
! Veebilehe liikluse, sealhulgas paroolide salastamiseks on vaja kahte asja: eraldi IP-aadressi ning turvasertifikaati.
Veebipidajad peavad hoolitsema oma klientide paroolide turvalisuse eest igal tasandil. Kuid ka kasutajad peavad teadvustama, et kasutades erinevates kohtades sama parooli tekitab ühe veebipidaja hoolimatus talle teises kohas rahakotile või mainele otsest käegakatsutavat kahju.
Räägime Tartu Ülikooli tarkvaratehnika professori Marlon Dumas’ga, Hondurasest pärit IT-teadlasega sellest, kuidas ta näeb arengut ITs ja mida on tal öelda valdkonna tudengitele, spetsialistidele, ettevõtetele.
Dumas on ka varem Arvutimaailmale intervjuu andnud ja hea mäluga lugejad ehk suudavad meenutada tema huvitavat elulugu, mis ta lõpuks meie väiksesse kesise suusailmaga riiki toonud on. Kordamine on siiski tarkuse ema ja et teekond on tal tõepoolest olnud huvitav, siis ei jäta me sellest uuesti rääkimata.
Hondurases 1975. aasta hilissuvel sündinud noormehel tuli ebatavaline mõte minna Prantsusmaale ülikooli. Ebatavaline, sest toona ei olnud Dumas’ sõnul Hondurases ülikoole palju ning doktorikraadist unistamine temasuguse noore jaoks haruldane.
Täpselt aasta tagasi pidulikult turule tulnud Microsofti operatsioonisüsteemi Windows 7 litsentse on müüdud esimese aastaga üle 240 miljoni, mis teeb sellest läbi aegade ühe edukaima operatsioonisüsteemide turule siseneja.
„Äriklientide jaoks on peamine argument Windows 7 kasuks see, et uus süsteem aitab oluliselt raha säästa. Uuringute järgi säästavad uue operatsioonisüsteemi kasutusele võtnud ettevõtted umbes 140 dollarit ühe arvuti kohta,“ põhjendas Microsoft Eesti juht Rain Laane Windows 7 populaarsust ärikasutajate seas.
