Mõtle korraks, mitu akut sinu kodus on – telefonid, läpakad, puldid, kõrvaklapid, akutrellid, tolmuimejad, isegi elektrijalgrattad või -tõukerattad... neid on tõesti palju ja tuleb järjest juurde! Kuigi need väikesed energiaallikad teevad elu mugavaks, peidavad ka endas üht ohtu, millest me sageli ei mõtle: tulekahju riski.

Päästeamet on ammu tähele pannud, et akudega seotud tulekahjud pole enam haruldus. Ja mis veel hullem – neid on tihti palju keerulisem kustutada kui tavalist põlengut.

Gerli Mae-Vello BTA Kindlustusest nendib, et akuseadmed on muutunud juba sama tavaliseks kui kohvimasin: "Elektritõuksid, akupangad, isegi kodused päikesepaneelide akud – need on meie elu loomulik osa," selgitab ta. Aga samas rõhutab ta veel üliolulist punkti: akud on päris keerulised keemilised seadmed ning me peame teadma, kuidas neid õigesti kasutada – laadida, hoida ja hooldada: "Väikesed teadmatusest või hooletusest tulenevad vead võivad viia väga ohtlike olukordadeni, aga õnneks saab enamikku neist lihtsate nippidega vältida."

Statistika, mis paneb mõtlema

Päästeameti numbrid räägivad selget keelt: viimase kolme aastaga on akud Eestis põhjustanud 93 hoonetulekahju ja 18 tulekahju ohtu. 

Juba 2025. aasta alguses, kõigest kahe kuuga, oli lisandunud 6 tulekahju ja 1 ohtlik olukord. Päästeameti ekspert Tuuli Taavet ütleb, et aastas registreeritakse keskmiselt 30–40 sellist juhtumit: "Tegelik number võib olla suurem, sest päris pisikesed põlengud või ohuolukorrad lahendavad inimesed ise ära ja need ei jõua ametlikesse andmetesse."

Igatahes on tegu murega, millele igaüks peaks kodus pilgu peale viskama.

Mis siis ikkagi põlema läheb?

Päästeameti spetsialist loetleb levinumaid süütajaid: "Väga palju on probleeme olnud elektritõukerataste, -jalgrataste ja tasakaaluliikurite akudega." 

Kuid ohuallikad on ka meie igapäevased kaaslased: läpakad, telefonid, isegi laste mänguasjad ja tolmuimejad. Akudega tööriistad nagu akutrellid ja saed on samuti nimekirjas. Tuuli Taavet lisab, et kõige suuremad ja tõsisemad põlengud on seotud sõidukite akude, suurte akupankade ja päikesepaneelide salvestussüsteemidega.

Päästjate suurim peavalu: liitiumioonakud

Päästeameti spetsialist selgitab, et liitiumioonakud on päästetöödel eriti keerulised kustutada. Kui selline aku rikki läheb, võib käivituda keemiline ahelreaktsioon, mida on pea võimatu peatada. 

"Tihti tähendab see, et aku tuleb täielikult vee alla uputada," ütleb ta. Probleem läheb hullemaks, kui akud on paigaldatud kindlalt kuhugi, näiteks laadimisjaama – neid on sealt raske kätte saada ja põlemisel eralduvad ohtlikud, isegi plahvatusohtlikud gaasid.

Miks akud üldse süttivad?

Nii kindlustuseksperdid kui ka Päästeamet on ühel meelel: suurimad ohud tulevad sellest, kuidas me ise akudega ringi käime. 

Süttimise põhjused on järgmised.

1. Odav ja tundmatu kaup: sageli ostetakse tundmatu päritoluga seadmeid, millel pole isegi elementaarset CE-märgistust.
2. Vigastatud akud: kui aku on saanud põrutada, niiskust, on füüsiliselt kahjustatud või imelikult pundunud – see on ajapomm, mis võib ühel hetkel süttida.
3. Ise nokitsemine: mõned on üritanud akusid ise parandada või modifitseerida. Seda ei maksa teha, kui pole oma ala spetsialist.
4. Vale laadimiskoht: kas laed telefoni voodis padja all? Või jätad tõuksi laadima kuuma päikese kätte või väga niiskesse garaaži? Halvasti ventileeritud, kuum või niiske koht on akule laadimise ajal ohtlik.
5. Vale laadija või ülelaadimine: kas kasutad suvalist laadijat, mis ei ole mõeldud sinu seadmele? Või unustad seadme tundideks, vahel päevadekski laadima? See on samuti risk.
6. Järelvalveta laadimine: kui aku laeb ja sa ise kodus pole, ei saa ohuolukorrale kiiresti reageerida. See kehtib ka telefonide ja tahvelarvutite kohta – ära jäta neid laadima kergesti süttivale pinnale nagu voodi või diivan ilma järelvalveta.

Kuidas tagada akude ohutust kodus?

Päästeameti ja kindlustuse eksperdid jagavad selleks mõned head nõuanded.

• Kontrolli akusid regulaarselt: kas aku on pundunud, lekib, lõhnab imelikult või näeb kahjustatud välja? Ära kasuta seda!
• Lae targalt: lae akusid ainult siis, kui ise kodus oled. Laadimiskoht peaks olema ruumis, kus on suitsuandur. Ideaalis laadi kõval, mittesüttival pinnal ja eemal kardinatest, paberitest ja muust kergesti süttivast kraamist.
• Hoia akut eemal süttivatest materjalidest: ära lae ega hoia akusid voodis, diivanil või mujal, mis kergesti tuld võtab.
• Mõtle põgenemisteele: ära jäta laadivaid seadmeid (näiteks eleketritõuksi koridoris) kohta, mis on sinu ainus põgenemistee tulekahju korral.
• Temperatuur loeb: ära pane külmast toodud akut kohe soojas laadima! Lase sellel toatemperatuurini soojeneda.
• Järgi tootja juhiseid: kasuta ainult selle seadme jaoks mõeldud või tootja soovitatud laadijat.
• Tõmba laadija seinast välja: kui aku on täis, võta laadija seinakontaktist välja. Ka tühjalt seina jäetud laadija võib rikke korral süttida.
• Hoiustamine on oluline: akud võivad süttida ka siis, kui neid ei kasutata ega laeta. Hoia neid kuivas, jahedas, hästi ventileeritud kohas, eemal soojusallikatest. Soovi korral saad kasutada spetsiaalseid tulekindlaid kaste või kotte.

Mis saab vanadest ja ohtlikest akudest?

Kui aku on vana, pundunud, lekib või lihtsalt katki, siis ainus õige koht selle jaoks on ohtlike jäätmete kogumispunkt. Elektroonikaromud ja vanad akud võetakse seal erakliendilt tasuta vastu. Ära viska neid mingil juhul tavalise prügi hulka! Ka kasutusest välja jäänud või kasutuskõlbmatud akud tuleks esimesel võimalusel õigesse kohta viia – kas müügipunkti tagasi või jäätmejaama.

BTA kindlustuse ekspert Gerli Mae-Vello paneb lõpetuseks südamele: akude ja nendega seotud seadmete turvaline kasutamine nõuab lihtsalt tähelepanu, natuke teadmisi ja vastutustunnet: "Sellega tagad mitte ainult oma tehnikavidinate pikema elu, vaid mis kõige tähtsam – turvalisuse nii endale kui ka kõigile teistele, kes on sinu kodus."