„Tere, ema siin!“ – aga mis siis, kui toru otsas on hoopis kurikaval tehisintellekt? Google tõttab Androidi kasutajatele appi ja toob välja oma tehisarutuvastaja, mis petukõned blokeerib.

Vaja läheb Androidi ja Phone by Google äppi, samas peab olema installitud ka Google Messages ja Google Contacts. Kui kahtlane tegelane (või masin) helistab, läheb helistaja poolt, kui ta kasutab ka Androidi, vastuvõtjale salajane kood. Tegemist on krüpteeritud "käepigistusega" teenusega RCS (Rich Communication Services).

Tööarvutit ja -telefoni kasutatakse enamasti ka tööd mitte puudutavateks tegevusteks. Telia küberturbe insener Tarvo Kunzi sõnul kipub aga just see suurendama riske, mille mõju võib ulatuda kogu ettevõtteni.

Kui praegu poleks võimalust saata sõbrale kiire sõnum, maksta poes viipega, vaadata bussigraafikut või tellida paari nupuvajutusega õhtusööki, siis tunduks see kui kiviaega tagasi langemine. Ometi just selline oli Eesti elu täpselt 35 aastat tagasi. 1. juunil 2026 täitub kolm ja pool aastakümmet päevast, mil Eestis tehti esimene mobiilikõne.

Hiina tehnoloogiahiid Xiaomi astus lavale uute T-seeria nutitelefonidega Xiaomi 17T ja Xiaomi 17T Pro, andes tugeva lubaduse igapäevased mured teleskoopide ja akudega alatiseks unustada.

Uute seadmete tõmbenumbriteks on saanud Leica tipptasemel optika koos 5x teleobjektiiviga, silmi säästvad ekraanid ning uue põlvkonna akud, mille mahutavus purustab seniseid rekordeid. 

Esimest korda T-seeria ajaloos astuvad mudelid meie ette ka erinevates ekraanisuurustes, pakkudes valikuvõimalust nii kompaktsema kui ka suurema seadme eelistajatele.

Seni oleme lootnud ohuteavituse SMS-idele, kuid tehnoloogiamaailmas on see justkui tähitud kirja saatmine ajal, mil vajame valguskiirust. Täna astus Eesti olulise sammu tulevikku: Päästeamet ja Riigiside Sihtasutus (RIKS) sõlmisid lepingu Norra tehnoloogiahiiu One2Many Norway AS-iga, et tuua meieni Cell Broadcast ehk välkteavituse lahendus, mida kasutavad juba paljud Euroopa riigid.

Kui Miranda Priestly ekraanil kulmu kergitab, ei värise enam ainult tema assistendid, vaid ka sotsiaalmeedia algoritmid. Uue suurfilmi "Saatan kannab Pradat 2" jõudmine kinolevisse on tekitanud ootamatu sünkroonsuse kõrgmoe ja tehnoloogiamaailma vahel. 

Kohe on käes maikuu ning lasteaialõpetamiste aeg, mil paljude vanemate mõtted keerlevad selle ümber, milline kingitus peagi kooliteed alustavale lapsele valida. Üha tihedamini jõuab nimekirja ka esimene nutitelefon. Telia kaubamüügi ja finantseerimisteenuste juht Siim Tammesalu soovitab enne poodi minekut võtta hetkeks aega ja küsida endalt üks lihtne küsimus: milleks laps seda seadet tegelikult vajab?

Kas mäletad veel seda kauget aega, mil telefoni aku vahetamine tähendas vaid küünega tagakaane lahtilükkamist ja uue akuelemendi sisseklõpsamist? See tundub täna justkui muinasjutt ajast, mil saurused veel ringi käisid. Praegused nutitelefonid on nagu klaasist ja liimist kindlused – siledad, voolujoonelised ja lõppkasutajale hermeetiliselt suletud. Kui aku väsib, seisab omanik valiku ees: kas maksta hingehinda spetsialistile või osta lihtsalt uus seade. Paraku valitakse viimane variant.

Cupertinos asuv maailma väärtuslikem tehnoloogiagigant Apple on kuulutanud täna välja uue ajastu alguse. Pärast 15 aastat tüüri juures ja ettevõtte turuväärtuse astronoomilist kasvatamist astub Tim Cook tegevjuhi kohalt tagasi, andes teatepulga üle mehele, kelle käekirja me kõik tegelikult juba ammu oma taskutes ja seljakottides kanname, aga nime eriti ei tea.

Samsung Galaxy S26 Ultra ei tule turule tühjale kohale. Enamik huvilisi ei vaata seda telefoni nii, nagu vaataks oma esimest nutitelefoni. Ilmselt on neil on juba taskus S25 Ultra või S24 Ultra, mõlemad endiselt kiired, kallid ja täiesti töövõimelised. Just seepärast ei loe siin ainult uus mudelinumber. Loeb see, kui suure arengu on teinud uus telefon ja kui valusaks kujuneb vahetus rahakotile. Samsungi ametlikud andmed lubavad õhemat korpust, väiksemat kaalu, kiiremat laadimist, uut Privacy Display lahendust ja hämaras tugevamat kaamerat. Paberil on see korralik nimekiri.