Arvutimaailm uuris Terviseametilt Brüsseli 5G võrkude keelustamise valguses, mida sealne karmim norm 3 V/m tähendab ja mille poolest Eestis on piirmäärad suurusjärgu võrra leebemad? Mida üldse 5G mõju puhul mõõdetakse ja kas esimesed katsed 5G-ga Eestis on olnud kuidagi mingite näitajatega piirnormide lähemal kui varasemad mobiilivõrgud või mitte?
Vastab Terviseameti Kesklabori füüsikalabori vanemspetsialist Jaan Mell.
Elektrivälja tugevus 3 V/m vastab raadiokiirguse võimsustihedusele ligikaudu 0,024 W/m2. Näiteks võib päikesekiirguse, mis oma olemuselt on laia spektriga elektromagnetiline kiirgus, võimsustihedus suvisel keskpäeval keskmistel laiuskraadidel maapinnal ulatuda suurusjärguni 103 W/m2.
Piirnormide rakendamise mõttes ei ole ilmselt kohane 5G võrke muude allikatega võrreldes erilisena vaadelda. Küll aga tuleb mobiilsidevõrkude väljaehitamisel arvestada raadiolainete levimise füüsikast tuleneva asjaoluga, et suurem sagedus (väiksem lainepikkus) ja linnakeskkond toovad kvaliteetse side tagamiseks reeglina kaasa tihedama antennivõrgu vajaduse. 5G puhul lisandub rakenduse kandumine väga erinevasse inimtegevuse valdkondadesse, kaasaarvatud „superturvalist“ sidet nõudvatesse lahendustesse.
Eestis, nagu enamus Euroopa riikides, kehtivad elu- ja avalikus ruumis ICNIRP (International Commission on Non-Ionizing Radiation Prodection) soovitatud normid. Otsuse konkreetsete piirnormide rakendamiseks teeb iga riik sõltumatult.