Neljapäeval avati Tallinna külje all Hüürus Baltimaade suurim ja energiaefektiivseim andmekeskus. Ligi 40 miljonit eurot maksnud ehitis on esimene kolmest samasse kohta rajatavast hoonest e-äridele ja digiriigile. Tavakodanikule tähendab see väiksemat andmetest tulenevat ökoloogilist jalajälge ning paremat e-teenuste kättesaadavust. Lisaks mitmekordistub kompleksi avamisega Eesti andmemajutuse ekspordipotentsiaal.
„Andmekeskused moodustavad meie tänase ja tuleviku digiühiskonna füüsilise vundamendi, ilma milleta oleks meie elukorraldus ja äritegevus mõeldamatu. Greenergy kõrge energiaefektiivsusega andmekeskus suurendab Eesti majanduse konkurentsivõimet ja loob siia digipöördeks vajaliku taristu,“ selgitas avamisel osalenud ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt. Tema sõnul varem Eestis sellisel tasemel digitaristu puudus ning uus andmekeskus kasvatab oluliselt siinse piirkonna ettevõtete konkurentsivõimet ning loob omakorda soodsa pinnase välismaistele ettevõtetele Eesti või Baltikumi turule teenuste pakkumiseks.
Greenergy Data Centers’i andmekeskuse rajamine võttis ideest kuni uste avamiseni enam kui viis aastat ning selles osalesid eksperdid kuuest riigist. „Täna avatud kompleks vastab kõrgeimatele rahvusvahelistele turvastandarditele ning sihib turu keskmisest 25% paremat energiaefektiivsust,“ selgitas andmekeskuse idee autor Kert Evert, „tehnoloogiliselt kuulume maailma absoluutsesse tippu.“
Keskuse suurusest annab aimu fakt, et täismahus suudab kolmest andmekeskusest koosnev kompleks mahutada ühe serveri iga kaheksa Eesti elaniku kohta. Täna avatud esimese hoone pindala on 14500 ruutmeetrit. Kompleksi planeeritud koguvõimsus on 31,5 MW ehk keskuse elektriühendused suudaksid katta näiteks mõne väiksema Eesti linna energiavajaduse.
Kuna andmekeskus peab olema valmis ootamatusteks ja alati toimima, siis on kompleksi iga oluline tugisüsteem dubleeritud. Kohati on ka varusüsteemidel varusüsteemid. Näiteks fiiberoptilisi sidekaableid saabub keskuse territooriumile lausa kaheksa ning majja jõuavad need neljast erinevast küljest.
Andmekeskuse turvalisuse eest hoolitsevad turvaaiad, teetõkked, liikumis- ja soojussensoritega pöördkaamerad ning kogu kompleksi katab 360 kaameraga jälgimissüsteem. Andmekeskusesse pääsevad vaid selleks volitatud isikud, mida muuhulgas tagab biomeetriline isikutuvastus.
Keskuse rajamist rahastas Kolme Mere investeerimisfond. Fondis on üheks investoriks teiste hulgas ka Eesti riik.