Hübriidseks muutunud töövorm ja üha enam digitaalsele kujule üle viidud kooliõpe on viimase aasta jooksul hüppeliselt kasvatanud tahvelarvutite kasutust. Lähima viie aasta jooksul ennustatakse tahvelarvutitele veel pea 50% kasvu, kirjutab tehnoloogiaekspert ja Huawei Eesti koolitusjuht Jekaterina Mishina.

Aina võimsama tehnoloogiaga ja kiiremad tahvelarvutid on laiendamas oma positsiooni tehnoloogiaseadmete turul - kui veel eelmisel aastal oli tahvelarvutite globaalne turg enam kui 52 miljardi euro suurune, siis tänavu on see juba ligi 60 miljardit. Maailma suurima turu-uuringute pakkuja Research and Markets andmetel prognoositakse aastaks 2025 aga tahvelarvutite turule koguni 50-protsendilist kasvu, mille tulemusel oleks tegemist 88 miljardi euroga.

Numbrite kasvu taga on eeskätt meie elukeskkonna muutumine ja tahvelarvutite areng, mis on muutnud need nutitelefoni ja arvuti vahepealsest lisaseadmest üha rohkemate kasutajate jaoks ainsaks põhiseadmeks. Nii võib tahvel täita tänapäeval kõiki töö jaoks vajalikke ülesandeid, mis ei vaja näiteks spetsiifilise tarkvara kasutamist ja samas olla peamiseks õppevahendiks noortele, kelle õpe on muutunud digitaalseks, kuid kes ei vaja selleks veel mahukat sülearvutit.

Telefoni mugavuse ja sülearvuti võimaluste viimine järgmisele tasemele

Turu nõudlusest tulenevalt liigub tahvelarvutite arendamine üha enam selle suunas, et seade oleks kasutamiseks sama kiire ja mugav nagu telefon, kuid sama võimas ja sarnaseid võimalusi pakkuv nagu sülearvuti. 

Võimalus töötada tingimustes, kus pole liiga palju ruumi, sisestada infot seadmesse ka visuaalsel moel näiteks digitaalse pliiatsi abil, töötada korraga mitmes programmis ja samas teha seda kiirelt ning pikema perioodi jooksul, arvestades üha kauem vastu pidavaid akusid, on üha enam kasutajaid tahvlite juurde meelitanud. Seda enam, et uute tahvlite mudeleid on täna võimalik hõlpsalt ühendada ka teiste seadmetega, et faile lihtsalt ühest seadmest teise üle kanda või kahel ekraanil korraga tööd teha.

Kasutajate soove ja vajadusi arvestades liiguvad arendajad kindlasti ka edaspidi pigem selle suunas, et muuta tahvleid veelgi sülearvuti võimekusele sarnasemaks, kuid säilitada mobiilitelefonile omane kompaktsus ja navigeerimise lihtsus. Tahvlitele omase eripärana aga arendatakse jätkuvalt edasi digipliiatsite võimekust - seda nii nende puutetundlikkuse kui sujuvuse osas - ja ekraanide vastuvõtlikkust nendele. Loomulikult tehakse pidevalt tööd ka kõigi olemasolevate omaduste parendamisel - olgu selleks siis veelgi kauakestvam aku, erksam ekraanipilt, kergem kaal või silmi säästvam ja sinist valgust vähendav ekraanitehnoloogia.

Ekstreemsed arendusideed piiride ületamiseks

Kuigi poelettidele jõuavad lõpuks meie kõigi mõistes traditsioonilised tahvelarvutite lahendused, on läbi aastate pakutud välja ka ekstreemsemaid variante, mis pole aga ühel või teisel põhjusel tormilist vastuvõttu saavutanud. Nii näiteks on loodud Mobicomi kontseptsiooni alusel väikeseid ruudukujulisi n-ö minitahvli mooduleid, mida kokku kombineerides saab endale ise tahvli ekraani kujundada. Samuti töötab Stanfordi ülikool nanotehnoloogial põhinevate projektide kallal, mis võiks teha potentsiaalselt võimalikuks ka ajalehe lehe paksused volditavad tahvlid. Keskkonnasõbralike tehnoloogiate võidukäigu valguses tehakse aga katsetusi ka päikeseenergial toimivate tahvelarvutite käepäraste lahenduste väljatöötamiseks.

Rice'i ülikooli arenduslaboriteks testitakse näiteks hoopis võimalust omistada tahvlile sensoritega seotud võimalusi, mille tulemusel saaksid tahvelarvutid rohkem infot näiteks kas meie tervise või ümbritseva keskkonna kohta. Täna täidavad seda ülesannet nutikellad, mille andmeid saame omakorda tahvlisse üle kanda ja seal analüüsida või soovitusi vaadelda, aga kes teab - võib-olla tulevikus hangime seda infot ka tahvlitest.

Peamiseks nõudeks jääb tahvelarvutite kiirus ja seadmetega ühildamine

Kuigi ekstreemsed arendustööd tekitavad elevust, näitas hiljutine Norstati uuring, et Eestis jääb kasutajate jaoks tahvelarvutite valikul peamiselt määravaks nende kiirus (43%) ja võimalus ühendada omavahel mugavalt erinevaid seadmeid (22%). Võrdselt oluliseks pidasid eestimaalased ka head kasutusmugavust, võimalust kasutada seadmeid tööks kahe ekraaniga ning lahendust, kus kõik tööprogrammid asuksid ühes kohas.

See viitab, et mida rohkem suudavad tahvlid nendele ootustele vastata, seda potentsiaalsem on nende turu kasv, ka Eestis. Tahvlite kasutus omakorda motiveerib aga ka rakenduste loojaid, kes nutitelefonide kõrval arvestavad juba praegu üha enam seadme sisu ja sellega, kuidas erinevad äpid tahvli kasutajate jaoks mugavad oleksid ja pakuksid võrdväärset konkurentsi mobiilis ning sülearvutis toimetamisele.

JEKATERINA MISHINA
Tehnoloogiaekspert ja Huawei Eesti koolitusjuht