fbpx Järgmine samm - biomeetriline ID kaart | AM.ee

Järgmine samm - biomeetriline ID kaart

(Arvutimaailm 3/10)

? Miks peaksime igal pool endiselt salasõnu ja paroole sisestama, kas arvuti kuidagi muudmoodi ei tunneks meid ära, nii nagu teised inimesed tunnevad tuttavaid ilma paroolita?

! Juba aastaid on eksisteerinud sõrmejäljelugejad, näo- ja hääletuvastused, kuid nende täpsus pole veel piisav. Kui aga kasutada neid tuvastusi kombineeritult, on inimene peaaegu vigadeta tuvastatav.

Kohtume juba viis aastat teaduslike meetoditega biomeetrilist tuvastamist uurinud Werner Blessinguga Skype’i vahendusel – videokõne peaks tulevikus asendama nii näost näkku kohtumist kui ka isikutuvastust, usub Blessing. Ka Skype’iga on tal omad plaanid – nimelt saaks Skype’i kasutada kombineeritud biomeetriliseks tuvastuseks arvutis. Werner Blessing plaanib rajada Tallinna oma firma arenduskeskuse, sest Eestis on veel teisedki teda huvitavad asjad hästi arenenud – näiteks biomeetriline pass ja ID-kaart.

„Biomeetriline sisselogimine tähendab seda, et arvuti tunneb inimese näo järgi ära,” selgitab Blessing, „kuid ainult sellest on vähe. Vaja on öelda arvuti küsitud sõna, siis võrreldakse ka inimese häält ja huulte liikumist ning tuvastamine on peaaegu täiesti täpne. Seda kombinatsiooni pole võimalik võltsida.”

Šveitsis asuva Biometry.com juht on käinud juba Tallinnas rääkimas Webmedia, Santa Monica Networksi ja Sertifitseerimiskeskusega ja tulemused näivad olevat positiivsed – Blessing usub, et Eesti võiks saada biomeetrilise identifitseerimise lahenduste osas juhtivaks riigiks. „Eesti passis on küll sõrmejälgede info, aga võiks rohkem olla,” ütleb Biometry.com juht, „ja Skype võiks parooli küsimise asemel kaamera ette ilmunud inimese biomeetriliselt tuvastada.”

Lisaks kavatseb Blessing rääkida ka mobiilioperaatoritega – mobiilidel on ju ka kaamerad, nii saaks inimest mobiiliski tuvastada ja lubada näiteks krediitkaarditehinguid tegema.

Tuleviku ID-kaardi osas on Blessingul kindel nägemus: see võiks olla biomeetriline. Veel parem, kui kontaktivaba, näiteks raadioidentifikaatoriga. Samuti peaks tulevikus olema pankadel lennujaamades ja ametiasutustes biomeetriline isikutuvastus.

Tulevik

Mida asendab tulevikus biomeetriline isikutuvastus?
- Skype’i sisselogimist – veebikaamera tuvastab arvuti ees olija näo ja palub mõne sõna hääldada, et teha ka hääletuvastus. Seejärel saab Skype’i loal sisse logida a teistesse rakendustesse.
- Arvutisessioone – veebikaamera jälgib arvuti ees istujat ja pimendab ekraani, kui tuvastatud isiku selja tagant piilub masinasse keegi võõras.
- Passikontrolli – pangas või piirikontrollis on inimene masinatega tuvastatav passi ja seal olevate biomeetriliste andmetega. Frankfurti ja Dubai lennujaamades on seda juba katsetatud.
- Mikromaksed mobiiliga – mobiil on samuti suuteline tegema näo- ja hääletuvastust.

KAIDO EINAMA

PILDIL: Videopildist ja häälest piisab – nende kahe kombinatsioon peaks isiku tuvastama peaaegu vea- ja võltsimiskindlalt.
 

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.