AM käis külas Rootsi turvalahenduste firmal Rapid Security, mis on tänaseks Narvasse Kreenholmi väravahoonesse rajanud turvakeskuse. Miks just Kreenholmi? Miks ühe keskuse, kus töötab vaid paar inimest? Sellepärast, et uue turvatehnoloogiaga pole juhtimiseks vaja ise kohapeal olla ja paar inimest saavad nüüd hakkama ka suurema hulga valvatavate objektidega.

^{Foto: (C) TeddyBear[Picnic] / FreeDigitalPhotos.net}

See, kuidas inimesed turvatehnoloogia abil töökohtadest (valvuriputkadest, piirdeaedade ääres patrullimast) kaovad, pole mingi müstiline lugu. See on tavaline lugu sellest, kuidas ka valvesüsteemidesse on jõudnud automaatika ja turvatehnoloogia on saanud paari juhtimiskeskuses asuva spetsialisti jaoks aina pikemaks käepikenduseks. Sellised käepikendused on visuaalse valve süsteemid, mis aitavad ühel juhtoperaatoril keskuses saja silma ehk kaameraga kõike korraga jälgida.

Tundub võimatu, et sajad, võib-olla isegi tuhanded kaamerad on hallatavad ühe inimese poolt. Rapid Securityl on näiteks selle jaoks kasutusel REVISEC – patenteeritud tarkvarasüsteem, mis teeb videoanalüüsi, näitab pilti, laseb heli ja võimaldab ka objektil olijatega kohapeal suhelda. REVISEC suudab näiteks ise tuvastada sisenemist ja lahkumist, kontrollib territooriumil viibimise aega, asjade lisamist või äraviimist valvatavalt alalt (eristab asju suuruse ja kuju järgi), jälgib liikuvaid objekte nende liikumissuuna, liikumiskiiruse ja keelatud ala läbimise järgi jne. Kuna väravaid ja tõkkepuid saab avada distantsilt (kas Rootsist või Narvast juhtimiskeskusest avades), autonumbreid samuti eemalt lugeda vastava numbrilugemiskaameraga, kahepoolselt suhelda väravas oleva puldi mikrofoni ja kõlarite kaudu, otsida ajaloost sündmusi ja käivitada alarme eemalt, siis paljudest kohtadest kaovadki valvuriputkad ära. Kohapeal pole igal pool lihtsalt enam niisama mõtet olla.

„Tavaliselt jääb miljonist häirest lõpuks järele 10 häiret,“ räägib Rapid Security juhataja Vallo Põldma sellest, kuidas valvesüsteemide automaatika niisama häired likvideerib ja olukordi lahendab. Ta toob näite aiast, mille ääres on haljasala. Kui saabub üksik koerajalutaja või niisama jalutaja, siis ei juhtu midagi – kaamera loeb inimesed (ja loomad) üle ning käivitab häire alles siis, kui alasse siseneb näiteks kolm inimest korraga. Siis jälgitakse nende kolme käitumist: mida nad edasi teevad? Kui ronivad üle aia, siis saab keskus automaatse häire ja patrulli väljasõiduni kulub seitse sekundit. Nii saavad paar inimest jälgida tuhandeid kaameraid, sest häireid antakse vaid siis, kui tõesti midagi juhtub. Tõsiselt juhtub aga piisavalt harva, et üks inimene jõuaks silma peal hoida.

Näide 2000 kaameraga:

Intelligentse videoanalüüsita valvekaamerad (tavalise kaamerad):
miljon häiret päevas - vaja üle 160 operaatori

Intelligenste videoanalüüsitarkvaraga (IVA) kaamerad:
300 tuhat häiret päevas - vajalik 48 operaatorit

IVA ja intelligentse valvesüsteemiga kaamerad:
10 tuhat IVA väljasõelutud häiret - 4 operaatorit
Keskusest üle vaadatud ja kontrollitud – 10 reaalset häiret päevas, väljasõit objektile, mida haldab 1 operaator

Selleks, et süsteemid teaksid, mida teha, tuleb need spetsialistide poolt häälestada. Intelligentses valvesüsteemis häälestataksegi IVA kaamerad ja nende omavahelised seosed. Näiteks kui poe tagant prügikasti pidevalt ära varastatakse, siis võib seinaäärse võtta eraldi valve alla ja salvestada näppajad koos häirega patrullile, kes välja sõidab. Hiljem saab erinevate kaamerate salvestised automaatselt kokku panna ja vaadata, kuhu pätid läksid ning kust tulid.

Logistikakeskuses on oluline, et õigel ajal saaks väravast sisse õige auto. Nii saab valvesüsteemi ühendada ka logistikakeskuse enda tarkvaraga: seal on kirjas, mis ajal mis autonumbriga veok saabub. Numbrituvastuskaamera loeb saabuva auto numbri ja kui sellel on õigus just sel ajal sisse pääseda, siis tõkkepuu tõuseb automaatselt ilma putkas istuva valvuri vajaduseta. Registreeritakse, kaua ja kus territooriumil saabunud auto viibib ja loomulikult tuleb iga kord häire, kui mõnest piirangust üle minnakse.