Kas graafikakaartide kuningas toob kaose? NVIDIA uus kiip N1 ähvardab sülearvutite maailma pea peale pöörata | AM.ee

Kas graafikakaartide kuningas toob kaose? NVIDIA uus kiip N1 ähvardab sülearvutite maailma pea peale pöörata

Pilt

Aastaid on tehnoloogiamaailmas kehtinud kindel hierarhia: Intel ja AMD jagavad omavahel arvutite protsessorituru, samas kui NVIDIA valitseb raudse rusikaga graafikakaartide üle. Viimasel ajal on kaarte segi löönud ka Qualcomm oma kiipidega, mis sülearvutites energiatõhuselt ja parajalt kiiresti tegutsevad. Nüüd aga näib, et see vana kord on tõsisemalt murenemas. Pärast kuudepikkusi sahistamisi ja lekkeid on NVIDIA lõpuks kinnitanud, et nende ambitsioonid ulatuvad videokaartidest palju kaugemale. 

Tulemas on midagi, mis võib muuta sülearvutite olemust sarnaselt sellele, kuidas nutitelefonid neelasid endasse fotoaparaadid ja GPS-navigaatorid.

Roheline hiiglane astub areenile

Pärast kuudepikkusi kuulujutte Nvidia N1X ja N1 kiipide kohta on Nvidia tegevjuht Jensen Huang lõpuks kinnitanud koostöös MediaTekiga valmivate ARM-põhiste protsessorite olemasolu. Need kiibid on loodud spetsiaalselt tehisintellekti võimekusega personaalarvutitele (AI PC) ning need on juba võtnud sihikule Intel Core Ultra Series 3 ja AMD Ryzen AI 400 seeriad.

Taiwanis toimunud NVIDIA aastalõpupeol antud intervjuus kommenteeris Huang koostööd MediaTekiga kauaoodatud järgmise põlvkonna N1X ja N1 kiipide kallal, mis on mõeldud vastavalt laua- ja sülearvutite toiteallikaks. Taiwani väljaande UDN andmetel märkis Nvidia tegevjuht Jensen Huang, et need protsessorid on suunatud just "võimsate tehisintellekti võimekustega" arvutitele.

Graafikakaardi jõudlus ühes pisi-kiibis

Raportid viitavad, et koostöö MediaTekiga toob turule süsteemikiibi (SoC), millel on "madal energiatarve, kuid suurepärane jõudlus". Lekkinud info kohaselt on N1X tihedalt seotud DGX Spark süsteemist leitud GB10 Superchip´iga, samas kui sülearvutitele mõeldud N1 võib olla selle veidi kärbitud versioon.

DGX Spark
NVIDIA DGX Spark.


NVIDIA ja MediaTeki ühisprojekt tõotab protsessorite turul kaardid seega põhjalikult laiali lüüa. Kuulduste kohaselt suudab N1 seeria pakkuda RTX 4070 graafikakaardiga varustatud sülearvutiga sarnast jõudlust, kuid teeb seda märgatavalt säästlikumalt. See tähendab, et tuleviku sülearvuti võib olla õhuke nagu paberileht, kuid jooksutada mänge, mis seni nõudsid rasket ja mürarikast jahutussüsteemi.

Võrdluseks võib tuua Inteli: ilma XeSS-i ja selle kaadrite genereerimise tehnoloogiata on Inteli protsessorite jõudlus lähemal RTX 4050 kaardile. See on küll muljetavaldav integreeritud Arc B390 graafika kohta, kuid kui NVIDIA N1 seeria jõuab tõesti RTX 4070 tasemele, on vahe mäekõrgune. Kiip peaks pakkuma 120 W tarbiva RTX 4070 graafikakaardiga võrdset rammusust vaid 65 W juures.

Ootamatud viivitused

Kuigi Huang ei täpsustanud täpset ilmumisaega, olid varasemad teated viidanud 2026. aasta algusele. Uuemad kõlakad on aga juba pessimistlikumad, sest on juba 2026 omajagu edasi läinud ja suvigi kohe käes. Tehnoloogiaportaal SemiAccurate on märkinud, et Nvidia N1X protsessori debüüt on lükatud 2026. aasta lõppu. Teadaolevalt põrkas NVIDIA kokku takistustega, mis algselt pidid lahenema 2026. aasta alguseks, kuid nüüd on ilmnenud uued tõkked. See võib tähendada, et ametlikku teadaannet näeme alles 2027. aasta jaanuaris toimuval CES messil.

Olukorra muudab veelgi põnevamaks asjaolu, et sündimas on üllatav Nvidia ja Inteli partnerlus. NVIDIA investeerib 5 miljardit dollarit Intelisse, et arendada ühiselt uus Intel x86 RTX kiipide seeria. See tooks Inteli protsessoritesse NVIDIA graafika otse n-ö kiibi sisse raiutuna. Huang kinnitas aga selgelt, et see ei peata NVIDIA enda kiibiplaane.

Tarkvaralised karid

Miks peaks maailma võimsaimate graafikakiipide tootja üldse vaeva nägema protsessoritega? Vastus peitub Blackwelli arhitektuuris. See tähendab, et uued arvutid peaksid ühilduma NVIDIA DLSS 4.5 tehnoloogiaga ilma eraldiseisva videokaardita. See on nagu kingitus mänguritele – parim saadaolev pildiparandustehnoloogia on juba kiibi sisse ehitatud.

Kuid medalil on ka teine pool. N1X põhineb tõenäoliselt ARM-arhitektuuril, mis erineb Inteli ja AMD kasutatavast x86 süsteemist. Oleme seda näinud juba Snapdragon X2 Elite Extreme kiibi puhul. Peamine mure on see, et enamik mänge ei ole tehtud ARM-arhitektuuri jaoks ja ka muud programmid pole selleks loodud. Need kõik peavad töötama läbi emulaatori, mis tekitab jõudluse pudelikaelu ja kipub nullima saelle tohutu jõudluse, mida NVIDIA plaanib pakkuda.

Lisaks on liikvel murettekitavaid sõnumeid arendusprotsessist endast. YouTube'i kanal Moore’s Law is Dead tsiteeris anonüümset allikat, kelle sõnul on NVIDIA-l hetkel suur tegu, et kiip Windows 11 keskkonnas stabiilselt tööle saada. See allikas kirjeldas vigade parandamise protsessi kui "üht õudusunenägu".

Kas NVIDIA suudab oma mõjuvõimuga mängutööstuses panna arendajad massiliselt ARM-platvormile mänge looma? Või jääb N1X vaid võimsaks unistuseks, mis takerdub tarkvaralisse takistuste rägastikku? Vastust peame ootama vähemalt 2026. aasta lõpuni, või toob mingit selgust juba 1. juunil algav Computex Taipei, kus Huang avakõnega lavale astub.

Kuid üks on selge: protsessorite sõda pole kunagi olnud nii tuline kui praegu. Kui just praegune RAM-mälu puudus plaane ei riku, ootab meie järgmist arvutit ees suur hüpe tundmatusse.