Telial on hetkel käimas ettevõtte ajaloo mahukaim võrguarendusprogramm, mille eesmärk on tuua valguskaabliühendus enam kui 130 000 Eesti majapidamiseni. Selle projekti raames sai Tallinna Õismäe linnaosast äsja esimene piirkond Eestis, kus vana tehnoloogia pandi lõplikult puhkama ning eranditult kõigi klientideni jõuab nüüd internet nobeda valguskaabli kaudu.

Pikk teekond finišisse

„Alates 2026. aasta maikuust on Telia interneti püsivõrk Tallinnas Õismäel täielikult vasevaba ning kõik kliendid on edukalt üle viidud uuemale tehnoloogiale. Tegemist on olulise verstapostiga, kuna vasevõrgu sulgemisega on Õismäel tegeletud erineva intensiivsusega juba pea 20 aastat ning nüüd jõudsime sellega lõpuni,“ ütles Telia tehnoloogiajuht Janno Kriiska.

Õismäe polnud selleks ajalooliseks sammuks juhuslik valik. Haabersti linnaosa on üks Tallinna suuremaid elupiirkondi, kus elab üle 45 000 inimese. Tihedalt asustatud korterelamud on hea läbilõige kogu Eesti elamufondist, kus samuti asub ligi 70% eluruumidest just kortermajades. Kui süsteem töötab Õismäel, töötab see kõikjal.

„Telial on Õismäe piirkonnas tuhandeid kliente, kes on järjepideva migratsioonitöö, personaalsete pakkumiste ja korduvkontaktide abil viidud üle valguskaabli ühendustele. Õismäe kogemus kinnitab, et selline mudel toimib ka suures linnapiirkonnas tingimusel, et ehitus, klienditugi, müük ja migratsioon tegutsevad ühtse tervikuna,“ märkis Kriiska.

Miks me vajame valguskaablit?

Vaskkaabel tegi oma tööd aastakümneid hästi, aga proovida sealt läbi suruda tänapäevast 4K-resolutsioonis voogedastust, mitut samaaegset videokõnet kodukontoris ja armeed nutikodu seadmeid on üsna võimatu.

Valguskaabel toob sellele lahenduse. Telia tehnoloogiajuhi sõnul pole see pelgalt tehniline uuendus, vaid põhimõtteline muutus.

„Vasevõrk teenis Eesti inimesi aastakümneid hästi, kuid tänasteks vajadusteks jääb see paratamatult kitsaks. Valguskaabel võimaldab pakkuda kordades suuremaid kiirusi ja stabiilsemat ühendust, mis vastab nii kodukontori, voogedastuse kui ka nutikate kodulahenduste kasvavatele vajadustele,“ selgitas ta.

Suurim väljakutse polnudki tehnoloogia

Võiks arvata, et tuhandete kilomeetrite viisi uute kaablite vedamine on peavalu, kuid reaalsus oli teine. Õismäe projekt andis telekomihiiglasele väärtusliku õppetunni.

„Suurim väljakutse ei olnud mitte tehnoloogia, vaid inimeste harjumused. See nõudis palju selgitustööd ja personaalset lähenemist, et iga klient tunneks end muudatuses kindlalt,“ ütles Kriiska.

Uus võrk pole lihtsalt kiirem, vaid ka kordades kindlam. Vanemad süsteemid vajasid tihti hooldust ja olid riketele vastuvõtlikumad. Valguskaabel seevastu on töökindel ja lubab tulevikus kiirusi tõsta isegi nii, et seinu ei pea uuesti lahti lõhkuma – andmesidetorud on juba piisavalt laiad. Samuti loob see elutähtsa vundamendi uutele teenustele, olgu selleks siis tuleviku telemeditsiin, pilveteenused või reaalajas reageerivad turvaseadmed.

Mis saab edasi?

Õismäe on alles algus. Telia kavatseb kogu Eesti vasevõrgu lõplikult ajalukku kirjutada aastaks 2032. Kahe paralleelse tehnoloogia ülalpidamine on kohmakas ja ebaefektiivne.