? Kui juba Facebook hoiatab, et sinu konto võib olla kuskil häkitud, jääb üle vaid küsida: kus, milline?

! Veebisaidil ​"Have I been pwned?" saab oma kasutajanime või e-posti aadressiga kontrollida, millised kontod on häkitud. Paroole ära kuhugi sisesta.

Ühel pool on Google, Amazon ja Microsoft, mis arendavad tehisintellekti ja õpetavad sellele maailmas iseseisvalt hakkamasaamist. Teisel pool on Elon Musk, Steven Hawkins, Jaan Tallinn ja teised, kes räägivad, et ühel hetkel (ja mitte kauges tulevikus) võime me jõuda singulaarsusse, kus masinad saavad inimestest targemaks. Mis edasi saab, on juba üsna ennustamatu, seega peaksime me selle probleemiga tegelema juba praegu.

Sel nädalal Taiwanis toimuval mainekal tehnoloogiakonverentsil InnoVEX esines ettekandega Eestis roomiksõidukeid arendava Milremi ja Eesti Kaitsetööstuse Liidu juht Kuldar Väärsi, kelle sõnul muudab Eestis arendatav tehnoloogia tuleviku lahinguvälju.

Äike jälle müristab rohkem, kui muudel aegadel aastas. Alanud äikesehooajal tasub meelde tuletada mõned põhitõed, kuidas ennast ja oma kodu äikese eest kaitsta. Kui 2015. aasta suvi oli äikese poolt koduseadmetele tekitatud kahjude vaates tagasihoidlik, siis aasta varem oli pilt vastupidine. Nõu annab TELIA.

Eestis tehakse sõjamasinaid, mis liiguvad ise ja kahuriliha eesliinile ei vea. Eestis arendatud ja toodetud kaugjuhitav mehitamata roomiksõiduk THeMIS sai Kevadtormi ajal esmakordselt testitud sõjalise õppuse tingimustes.

Paljud Youtube´i postitavad inimesed ei teagi, et nad võivad selle eest Google´ilt ka reklaamiraha saada. Paljud teenivad aga netis reklaamiraha oma populaarsete videote eest ja neid nimetatakse juutuuberiteks. Kuid on veel üks seltskond - copyrighterid, kes märgistavad populaarseid kassivideoid või lihtsalt tuntud vaatamisväärsustest tehtud amatöörklippe ja väidavad nende autoriõiguse endale kuuluvat. Tavakasutaja ei pruugi sellest teada saadagi, sest Youtube jätkab nende videote näitamist, kuid sinna juurde näidatavate reklaamide eest läheb raha hoopis kellegi teise arvele.

Üks meie mugava tsivilisatsiooni alustalasid on eluliselt tähtsad võrgud - elektrivõrgud, veevarustus, kommunikatsioon... kõiki neid süsteeme juhivad arvutid. Neisse aga on ikka aeg-ajalt sisse häkitud. Häkkerite grupp RedTeam sai loa kolme päeva jooksul sisse murda elutähtsasse elektrivõrku. See õnnestus kui mitte just mängleva kergusega, siis ootamatult lihtsalt kindlasti.

On teada tõsiasi, et suurtel kiirustel avalikku Internetti saladuste postitamine ei lõpe hästi. Paremal juhul toob see kaasa suure häbi, halvemal juhul purunenud suhted ja kaotatud töökoha.

Kaspersky Lab viis läbi uuringu selle kohta, kuidas inimesed netis oma privaatse infoga ümber käivad. Selgus, et isiklikke asju jagatakse Internetis endiselt väga järelemõtlematult. 28% inimestest jagab konfidentsiaalset informatsiooni juhuslikult või kogemata, 16% aga avaldab oma saladusi lausa tahtlikult vaatamata tõsiasjale, et info vahetamine online´is võib maksta neile suhted või töö.

Krüptoviirus on vastik nuhtlus ka neile, kes hoiavad asju turvalises võrguserveris RAID-iga kaitstud kõvaketastel. Kui krüptorviirus möllab, siis kirjutab see üle ka võrguketastel asuvad failid, krüoteerides need ära ja käisdes lahtitegemise eest lunaraha. Ning kui ettenägelik kasutaja on teinud automaatse varunduse, siis ühel hetkel kirjutatakse üle ka tema eemal asuvad kaitstud varundusfailid, sest arvutis on krüptoiirus asunud kõiki olulisi faile üle krüpteerima ja need varundatakse ka arhiivi. Mida siis teha? Võrgusalvestusseadmete tootja Synology annab nõu, kuidas selliste pahalaste vastu saab ja mida tuleks teha oma andmete kaitsmiseks.

Jälle on liikvel pahatahtlikud õngitsejad. Postkastidesse saabuvad e-kirjad justnagu soliidsetelt Eesti haridusasutustelt solo.ee või edu.ee domeenidelt, alla on kirjutanud justnagu EENet, Eksami- ja kvalifikatsioonikeskus ja teised.Üks hea asi on nende petukirjade juures - need tunneb ära väga vigase eesti keele järgi ja juba see peaks kahtlust äratama.