Täna asutati Eesti Lairiba Arendamise Sihtasutus, mille eesmärgiks on aastaks 2015 varustada kõik Eesti külad kiire lairibaühendusega.

Sihtasutuse asutajad on Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu (ITL) liikmed AS EMT, Elion Ettevõtted AS, AS Elisa Eesti, AS Eltel Networks, AS Ericsson Eesti, AS Levira, AS Tele2 Eesti ja Televõrgu AS. Sihtasutuse nõukogus on ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindaja.

Sihtasutus ehitab maapiirkondades välja kõikide asulateni jõudva fiiberoptilise võrgu. Baasvõrgu väljaarendamine on osa Eesti lairiba arenguvisioonist, mille eesmärgiks on aastal 2015 kõikidele kodudele, ettevõtetele ja asutustele anda võimalus liituda uue põlvkonna lairibavõrguga ning saada andmeside ühenduskiiruseks 100 Mbit/s. Projekti nimi on EstWin.

Elisa hakkas uue, Kanadast pärit tehnoloogiaga paigaldama valguskaablit vaid 20 cm sügavusele (vt uudist). See tähendab, et pole vaja tänavaid läbi kaevata või haljastust rikkuda, kaabel saab maha üsna valutult, odavalt ning kiiresti. Arvutimaailm käis esimese kaablijupi matmist vaatamas täna Viimsis.

Vaata videot:

Täna hakati Viimsis uutmoodi valguskaablit maasse paigaldama - nn mikrokaevamiste abil läheb kaabel koos vastava karbikuga vaid 20 cm sügavusele, nii ei pea teid ega haljastust ekskavaatoriga segi kaevama. Paigaldus käib poole kiiremini ja poole odavamalt.

Püünsi kandis kell 10 hommikul oli kohal nii asfaldilõikur kui mullafrees ja hulk spetsialiste nende ümber. IT-pressi, nagu ikka, oli vähevõitu.

"Viimsi vald poleks vist väga lubanud meil enam tänavaid segi pöörata," põhjendas Elisa juurdepääsu- ja ülekandevõrkude valdkonna juht Jaanus Treilmann, miks valiti Kanadast pärit uus tehnoloogia. Viimsi valla esindajad ütlesid, et olid veel kohalikku seadust natuke muutnud, et nüüd peaks üle 20 cm sügavusele kaevamiseks loa hankima. Selleks, et keegi madalal asuvat kaablit kogemata välja ei kaevaks. Kanadas näiteks ka pisemate kaevamistega alati helistatakse, kuhu vaja, Eestis veel mitte.

(Arvutimaailm 8/09)

Peale suuri pingutusi sai lõpuks kokku ka augustinumbri suure testi materjal - värviliste laserkombainide katsetamine. Neli testijat selgitasid välja, millised olid Minolta 4690MF, HP CM2320fxi, Brother 9840CDW ja Samsung 3175FN omadused. Eraldi hinna- ja koormusklassis olid HP cm3530fs ning plaanisime ka Xerox WorkCentre 7232, kuid Xeroxit testida paraku ei õnnestunudki. (FOTO: Stanislav Moškov)

Tulemustest räägime küll lähemalt alles paberajakirjas, aga otsese vihjena võib öelda, et esialgsete testimiste tulemusena tekkis testimeeskonnal kohe üks kindel soosik. Hiljem, kui selgusid kombainide hinnad, pidi aga see soosik loovutama oma esikoha peaaegu sama võimekale, aga ligi poole odavamale kombainile.

Iga aasta juuli viimane reede on rahvusvaheline süsteemiadministraatorite päev, mil õnnitletakse neid, kelle hea töö jätab nad tavaliselt märkamatuks. Sest ühe korraliku süsteemiadministraatori ülesandeks on muuta süsteem kasutajatele võimalikult nähtamatuks, et ei peaks (peaaegu) kunagi süsteemiadministraatorit oma probleemidega üles otsima.

Viimane reede juulis on valitud sellepärast, et see on puhkuste tipphooaeg ja kontorites on siis tavaliselt kõige vaiksem. Siis saab ka süsteemiadministraator rohkem puhata. Sel päeval soovitatakse neile teha kingitusi - pole mõtet kinkida firmalogoga turundusnänni, sest sellised asjad on süsteemiadministraatoril juba ammu olemas. Veebileht www.sysadminday.com annab nõu - üks ajatuid vidinaid, mis süsadminne on huvitanud ja mis endiselt püsib soovilistis, on näiteks rohelise kiirega laserpointer.

(Arvutimaailm 8/09)

Arvutimaailm käis sisseastujatele kaasa elamas TTÜ äriinfotehnoloogia magistratuuri testimisel, see möödus paljudele osalejatele mõningase segaduse ja teadmatuse saatel. Enamik oli tulnud vaid kiiresti testi tegema: ülemusele öelnud, et korraks lõunale.

Reaalsuses läks aga mitmeid tunde järjekorras, mille saba pidevalt pikenes.
Üldiselt oli rahvas positiivselt meelestatud ning suhtus ootamisse rahulikult.
Küsimusele, mis lõputöö teema valitud, ei osanud küsitletutest keegi vastata: elagem päev korraga ja saagem ennem sisse, kui lõputööd tegema hakkab.

6.-7. augustil peab eestikeelse Vikipeedia kogukond Saaremaal Viki külas Mihkli Talumuuseumis seminari, kus saab muuhulgas ka teada, milliseks võiks areneda eestikeelne Vikipeedia ning miks inimesed panustavad vabatahtlikult aega Vikipeedia arendusse.

Vikipeedia on mitmekeelne veebipõhine vaba sisuga entsüklopeedia, mida kirjutavad ühiselt paljud vabatahtlikud. Nimi "Vikipeedia" on saadud sõnade "viki" (kasutatava tehnoloogia nimetus) ja "entsüklopeedia" liitmise teel.

? Kui palju tuleb saata e-kirju enne, kui saab kümne inimesega koosoleku aja kokku lepitud? Harva juhtub, et pakutud aeg kohe kõigile sobib. Seega meilivahetus venib muudkui pikemaks ja pikemaks ning koosolek lükkub järjepanu edasi.

Täna hakkas mööda Eestit liikuma 10-kohaline internetiühendusega arvutiklass, mis e-bussi kujul pakub projekti Ole Kaasas! raames 49 vallas juulist septembrini 195 tasuta ID-kaardi, Mobiil-ID ja e-teenuste kasutamise koolitust.

"Ole Kaasas!" koolitusbussis on 10 internetiühenduses ID-kaardi lugejaga varustatud arvutitöökohta. E-bussis väljastatakse soovijatele vajadusel tasuta ka uued ID-kaardi PIN-koodid. Koolitused toimuvad nii eesti kui vene keeles.

Kuigi LG uuemad nutitelefonid toetavad java programme, töötab neist vaid väike osa LG telefonides. Et valikut suurendada, on LG teinud arendajatele oma keskkonna, kus saab LG telefonidele java programme kohendada ja neid virtuaalmasinas testida.

LG mobiilirakenduste arendajate võrgustiku (http://developer.lgmobile.com) kõiki etappe hõlmav arenduspakett muudab LG telefonide jaoks toodete väljatöötamise lihtsamaks. Tarkvara programmeerimist, testimist kui ka esitamist sisaldava paketi juurde kuuluvad ka interaktiivsed võimalused sisu ja rakenduste jagamiseks teiste saidil olevate arendajatega.