Täna hakati Viimsis uutmoodi valguskaablit maasse paigaldama - nn mikrokaevamiste abil läheb kaabel koos vastava karbikuga vaid 20 cm sügavusele, nii ei pea teid ega haljastust ekskavaatoriga segi kaevama. Paigaldus käib poole kiiremini ja poole odavamalt.
Püünsi kandis kell 10 hommikul oli kohal nii asfaldilõikur kui mullafrees ja hulk spetsialiste nende ümber. IT-pressi, nagu ikka, oli vähevõitu.
"Viimsi vald poleks vist väga lubanud meil enam tänavaid segi pöörata," põhjendas Elisa juurdepääsu- ja ülekandevõrkude valdkonna juht Jaanus Treilmann, miks valiti Kanadast pärit uus tehnoloogia. Viimsi valla esindajad ütlesid, et olid veel kohalikku seadust natuke muutnud, et nüüd peaks üle 20 cm sügavusele kaevamiseks loa hankima. Selleks, et keegi madalal asuvat kaablit kogemata välja ei kaevaks. Kanadas näiteks ka pisemate kaevamistega alati helistatakse, kuhu vaja, Eestis veel mitte.
Tehnoloogiat tutvustas kaablipaigalduse kolmanda osapoole - Alcatel-Lucenti esindaja Asse Hang niimoodi: 20-30 cm sügavune kraav kaevatakse mullafreesiga pehmesse pinnasesse või Husqwarna asfaldilõikuriga asfaldi sisse, siis asetatakse madala kraavi põhja oranžid karbikud kas ühe, kahe, nelja või üheksa kaablikanaliga ning siis pealt kinni. Lisaks odavusele on tegemist ka keskkonnasõbraliku paigaldusega - suuri ekskavaatoreid pole vaja, pinnas jääb segi kaevamata ja CO2 emissioon on kordades väiksem. Päevas pannakse mikrokaevamisega maha 200 m kaablit pehmesse pinnasesse ja 100 m asfaldi sisse. Hang näitas, et labidaga karbikut katki teha ei õnnestu. See kannatab ka veoauto ülesõitu, külma ning vett.
Ainuke metallist asi,. mis optilise kaabli ja karbikuga maasse kaevatakse, on metallkaabel, et hiljem fiiber metalliotsijaga muru alt üles leida. Metallkaablisse võib lasta ka signaali, et kergem leida oleks.
Muru taastub täielikult peale kaablipanemist umbes kahe kuuga, asfaldipilu täidetakse "külma" asfaldiga ja saab korda kohe. Esimese etapina paigaldab Elisa uutmoodi valguskaabli Viimsi keskusest poolsaare tippu, mis teeb kokku 9 km, teise etapina tipust tagasi keskusse, et tekitada ring. 500 000 kuni 1 miljoni krooni asemel läheb mikrokaevamisega kaabli kilomeeter maksma 200 000 krooni.
Mõned pildid ka:
Erinevaid kaablikarbikuid: külmumiskindlad, labidakindlad, kuid "lolli kopajuhi" vastu siiski ei kaitse.
Kaabli mahapanek.
Jaanus Treilmann Elisast näitab, et labidas ei tee karbikule midagi.
Asfalt peale.
KAIDO EINAMA